Talvine telkimine – nii telgid ja magad talvel õues

On veebruari reede õhtu ja köögiakna termomeeter näitab miinus kaheksat. Aias seisab telk, mille te pärastlõunal üles panite, ja üheksa-aastane on oma magamiskoti juba kaks korda välja tassinud, „et järele vaadata“. Maja on kahekümne meetri kaugusel. Uks on lukustamata. Täpselt selline peabki esimene talveöö olema: päris, aga taganemisteega, mis võtab kolmkümmend sekundit.

Talvine telkimine ei ole raskem kui suvine, aga vead lähevad kallimalt maksma. Märg kinnas, liiga õhuke magamiskott või laagriplats lumest raske kuuse all ei anna juulis tunda. Jaanuaris annavad. See juhend annab sulle tervikpildi ja juhatab seejärel edasi põhjalikumate juhendite juurde.

Kaks asja, mida meeles pidada: trepp ning soe, kuiv, kõht täis

Trepp puudutab seda, kus te magate. Võtke üks aste korraga: aed, varjualune, telk ja lõpuks mäestik. Iga aste õpetab midagi, mida järgmine nõuab, ja ülalolev tabel näitab, mida te harjutate ja millal olete valmis edasi minema. Keegi ei pea alustama mäestikust ja paljud pered jäävad meelsasti mitmeks talveks kolmandale astmele.

Soe, kuiv, kõht täis puudutab seda, kuidas te end tunnete. See on Rootsi mägiohutuse nõukogu (Fjällsäkerhetsrådet) põhireegel ja see toimib Lõuna-Rootsis Skånes asuvas koduaias sama hästi kui puudeta mägitundras. Küsi endalt ja lastelt õhtu jooksul mitu korda kolm asja: kas sul on soe? Kas sa oled kuiv? Kas kõht on täis? Kui keegi vastab mõnele küsimusele „ei“, lahendage see enne, kui midagi muud teete.

Mis on talvel teisiti

Talveöö erineb suveööst kolme asja poolest. Kui saad nendega hakkama, on ülejäänu tavaline telkimisoskus.

Niiskus külmub

Keha ja hingeõhk eritavad terve öö niiskust. Suvel kaob see telgiriide kaudu välja. Talvel külmub see riide sisepinnale härmatiseks ja kui sa hommikul telki puudutad, pudeneb see magamiskotile. Riided, mis olid õhtul veidi higised, muutuvad öösel külmaks ja raskeks. Seepärast ongi kuiv üks kolmest märksõnast. Hoia tuulutusavad lahti, kui just tormi ei ole, harja lumi maha enne sisse pugemist ja raputa härmatis maha enne, kui see sulab.

Külm tuleb altpoolt

Lumi ja külmunud maapind tõmbavad soojuse välja läbi selle, millel sa lamad. Suurem osa magamiskoti soojusest kaob alla, mitte üles. Paks magamiskott õhukesel suvisel matil jääb seepärast külmaks, samas kui keskmiselt soe magamiskott kahel kihiti matil on sageli täiesti piisav. Soovi korral pane vahtmatt või soojustav matt ka kogu telgipõranda alla.

Päevad on lühikesed

Talvise pööripäeva paiku on kogu Rootsis pime juba pärastlõunal ja kõige põhjapoolsemas osas ei tõuse päike jõulude paiku mõnda aega üldse. Lisaks võtab külmas kõik kauem aega: riietumine, telgi püstitamine kinnastes ja lumest vee sulatamine. Jõudke laagriplatsile valges, varuge kõigile pealamp ja planeerige õhtu nii, et oleks tegevust. Pimedus on pikk, kui külmetad, ja lühike, kui sul on lõke ja kastrul.

Koha valimine ja laagri püstitamine lumes

Otsi tuulevarju, aga vaata enne üles.

• Telgi kohal ei tohi olla surnud puid ega lumest raskeid oksi. Lumi ja jää teevad oksad raskeks ning kuiv puu võib tuulega ümber kukkuda. Pane telk kõigest, mis näib habras, vähemalt puu pikkuse kaugusele.
• Tuulevarju metsa või künka taha, nii et uks jääb tuulest eemale. Väldi kõige madalamaid lohke, kuhu vaiksel ööl koguneb külm õhk.
• Mitte jääle. Järv võib näida nagu tasane lumeväli. Ära mine üldse jääle, kui sa ei tea, et see kannab, ja loe enne väljaminekut läbi meie juhend: jääohutus lastega. Sinijää peab olema vähemalt kümme sentimeetrit paks ning ojade suudmete, väljavoolude ja väinade juures võib jää olla palju õhem.
• Mitte mäestikus järsu nõlva jalamil, kus lumi võib liikuma hakata, ja mitte kunagi mootorsaanirajal.

Talla koht sisse. Talla suuskade või räätsadega sisse telgist suurem ala ja oota veidi, et lumi jõuaks kõvaks minna. Nii saad tasase põranda ja telk ei vaju öö jooksul sisse. Kohevas lumes peavad tavalised telgivaiad halvasti. Kasuta laiu lumevaiu või kaeva vaiad, oksad või täidetud kotid risti väikesesse vakku ja talla kinni.

Telk: külm telk või ahjuga telk

Nn külm telk on tavaline kütteta telk. See on kerge, kiiresti üles pandav ja toimib metsas hästi, kuid selles ei lähe kunagi palju soojemaks kui õues. Soojus tuleb sinu enda kehast, nii et öö õnnestumise otsustavad magamiskott, matt ja toit. Mäestikus on vaja telki, mis peab vastu tormile ja lumekoormusele.

Nn hot tent ehk ahjuga telk on telk, millel on ava, mille kaudu suitsutoru telgiriidest välja viiakse. Mis see on ja milliseid tüüpe on olemas, selgitame siin: mis on hot tent. Telgi ja ahju valikust, ahju asukohast, suitsutorust, sädemepüüdjast ja küttepuudest räägime juhendis: ahjuga telk.

Meie lihtsa hot tent-telgi test ühel ööl umbes ühe plusskraadi juures näitab mõlemat poolt. Kui ahi põles, sai istuda T-särgiväel, aga öösel tekkis ikkagi kondensvesi. telgiahju test näitas, et küttepuud põlesid mingil hetkel öösel ära ja ülejäänu pidi magamiskott ise ära tegema. See on kõige olulisem õppetund ahjust telgis: telk ei ole soojustatud ja kui tuli kustub, läheb jälle külmaks. Magamiskott ja matt peavad piisama ka ilma ahjuta. Kasuta ahju õhtul ja hommikul ning lase sel enne uinumist ära põleda. Ahi ei tohi kunagi põleda, ilma et mõni täiskasvanu oleks ärkvel.

Ahi peab seisma alusel, mis talub kuumust ja hõõguvaid süsi. Kuidas kaitsematt praktikas toimib, näitab meie kaitsemati test.

Uni: soojus altpoolt, kuivus seestpoolt

Hea öö ehitatakse üles selles järjekorras: matt, magamiskott ja lõpuks see, mida teed enne magamaminekut.

• Kõigepealt matt. Kaks matti kihiti, soovitatavalt vahtmatt täispuhutava all. Vahtmatt soojustab ka siis, kui teine katki läheb.
• Magamiskott mugavustemperatuuri järgi. Standardi EN ISO 23537 järgi testitud magamiskottidel on kolm temperatuuri: mugavustemperatuur (comfort), piirtemperatuur (limit) ja ekstreemtemperatuur (extreme). Mugavustemperatuur on see, mille järgi pead planeerima. Ekstreemtemperatuur on ellujäämise piir, mitte magamise oma. Ka kaks magamiskotti üksteise sees toimivad. Standard ei kehti laste magamiskottide kohta, nii et nende kraadinumber on tootja enda oma ja vajab varu.
• Soojus enne magamaminekut. Söö, käi pissil, vaheta kuivad riided ja võta kaasa pudel sooja vett. Lehe allosas olev kontrollnimekiri võtab selle kokku.

Kõik kihtidest, mattidest, söömisest enne magamaminekut ja niisketest magamiskottidest leiad siit: kuidas talvel telgis soojas magada.

Söök ja vesi

Söö tavalisest rohkem ja söö tihti. Keha kulutab sooja hoidmiseks palju energiat. Kõige paremini sobib soe, rasvane ja lihtne toit, soovitatavalt kodus ette valmistatud, nii et seda tuleb ainult soojendada. Termos kuuma joogiga teeb pausid pikemaks ja õhtu mõnusamaks.

Gaas külmas. Tavaline suvine gaas sisaldab palju butaani, mis lakkab aurustumast umbes null kraadi juures. Pliit sisiseb siis nõrgalt või ei tööta üldse, kuigi balloon on täis. Osta talviseks kasutuseks mõeldud propaanisegu ja hoia ballooni jope sees soojas, kuni hakkad keetma. Ka talvine gaas jääb tõsises külmas ja tuules nõrgaks ning piiritusepliit kaotab samuti võimsust. Kui läheb väga külmaks, on mitmekütusepliit kõige kindlam. Pane pliit õhukese plaadi peale, et see lumme ei sulaks, ja keeda kaane all.

Lume sulatamine. Vala alati kõigepealt kastruli põhja veidi vett, muidu lumi kõrbeb põhja kinni ja vesi maitseb kõrbenult. Värske lumi on peamiselt õhk ja täis kastrul värsket lund annab ainult lonksu vett. Võta parem tihedat lund hangest või pinna alt ning väldi värvilist või okastega lund. Lase veel pärast lume sulamist mõnda aega keeda. Sulata lund nii õhtuks kui ka hommikuks ja täida termosed enne magamaminekut.

Ohutus: konkreetsed piirid

Enamikku sellest, mis talveööl valesti läheb, on võimalik ette näha. Siin on neli asja, millel silm peal hoida.

Vingugaas

Vingugaas (süsinikmonooksiid) tekib, kui midagi põleb liiga vähese õhuga. Gaasi ei ole näha ja sel ei ole lõhna. Esimesed sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus ja iiveldus ning neid on kerge pidada külmast või tavalisest väsimusest tingituks. Seepärast kehtivad kolm reeglit ilma eranditeta:

• Mitte kunagi grilli, söepliiti ega gaasisoojendit telgis. Ka mitte grilli, mis just kustus.
• Ahi ainult telgis, mis on tehtud ahjuga kasutamiseks, suitsutoru väljas, tuulutusavad lahti ja patareitoitel vingugaasiandur magamiskoha lähedal.
• Sümptomite korral: kohe värske õhu kätte ja võtke kõik kaasa. Helista 112, kui keegi on uimane, oksendab või teda on raske äratada.

Miks on vingugaas telgis nii ohtlik ja kuhu andur paigaldada, loe siit: vingugaas telgis.

Alajahtumine

Varased märgid on see, et keegi väriseb, muutub kahvatuks ja külmaks ning eelistab sooja hoidmiseks paigal seista. Väikestel lastel võib olla raske öelda, et neil on külm, nii et katsu kuklat ja otsaesist. Kui seal on külm, on lapsel liiga külm. Kes väriseb, kuid on ärkvel ja räägib tavapäraselt, on kergelt alajahtunud. Tehke nii: telki või tuulevarju, kuivad riided selga, midagi sooja süüa ja juua ning magamiskotti. Kui keegi muutub loiuks või segaseks, temaga on raske kontakti saada või ta lakkab värisemast, kuigi on endiselt külm, on olukord tõsine. Helista 112, mässi inimene soojadesse kihtidesse, kõige peale midagi tuulekindlat, pane sooja veega pudelid riiete peale, mitte vastu nahka, ja käsitse teda ettevaatlikult. Kui külm tohib lastele päeval õues olla, räägime siin: külm suusanõlval lastega.

Külmakahjustus

Põsed, nina, kõrvad, sõrmed ja varbad muutuvad kõigepealt valgeks, külmaks ja tuimaks. Vaadake üksteise nägusid. Soojendage nahk vastu nahka, näiteks sõrmed kaenlaaugus või soe käsi vastu põske. Ärge hõõruge ega kasutage sooja vett või midagi kuumutatut. Kui tekivad villid või värv ja tundlikkus ei taastu, peab vigastatu minema arsti juurde. Sügavat kahjustust tohib soojendada ainult siis, kui seda saab pärast soojas hoida, sest uuesti sulamine ja külmumine teeb selle hullemaks.

Plaan B

Otsustage enne kodust lahkumist, millal katkestate, näiteks kui kellelgi ei hakka uuesti soe, kui varustus saab märjaks või kui ilm pöördub. Teatage kellelegi, kus te olete ja millal tagasi tulete. Trepi alumistel astmetel on taganemistee lähedal ja just seepärast on nendelt hea alustada.

Talvine telkimine lastega

Lapsed võivad talvel õues magada, kuid nad vajavad trepil rohkem astmeid kui täiskasvanud. Alustage aiast. Tehke õhtu lõbusaks – lumelatern, vorstid lõkkel ja taskulambid telgis – ning lugege und boonuseks. Laps, kes tahab kella kümne paiku tuppa minna, on ikkagi teinud midagi suurt.

Meie lugu Leo esimene telkimine räägib soojast suveööst, aga õppetunnid – vali kergesti ligipääsetav koht ja arvesta, et kõik võtab kauem aega, kui arvad – kehtivad lumes sama hästi. Vanus, laste magamiskotid, öine pissil käimine ja see, millal on aeg laps tuppa kanda – kõik see on siin: talvine telkimine lastega.

Kogu trepi taga on sama mõte, mis kodus elektrita sooja hoidmisel: tee ruum väiksemaks ja hoia soojus keha lähedal. Sellest lähemalt: soe tuba.

Kus tohib talvel telkida?

Rootsi igaüheõigus (allemansrätten) kehtib aastaringselt, ka siis, kui maas on lumi. See annab sulle õiguse telkida ühes kohas üks või kaks ööd, aga mitte ükskõik kus:

• Elumajadest kaugel, ja mida eraldatumalt, seda parem.
• Maapinnal, mis seda talub. Mitte põldudel ega karjamaadel ning mitte ka lumest puhastatud sissesõiduteel või mootorsaanirajal.
• Paar telki on lubatud, näiteks kaks või kolm. Kui olete suurem grupp paljude telkidega, on vaja maaomaniku luba.
• Rahvuspargid ja looduskaitsealad: seal kehtivad omad reeglid. Sageli tohib telkida ainult selleks ettenähtud kohtades ja mõnikord üldse mitte. Loe sissepääsu juures olevat infotahvlit või küsi omavalitsuselt või maakonna haldusametilt (länsstyrelsen).
• Omavalitsus võib parkides ja puhkealadel telkimise keelata.

Lähemalt sellest, mida tohib ja mida mitte: Rootsi igaüheõigus. Enamikku sellest, mida pakid suvisele matkale, on vaja ka talvel, nii et hea alus on meie telkimise pakkimisnimekiri, millele lisa talve jaoks lisamatt, soojem magamiskott, termos ja talvine gaas.