Kui kaua peab ise hakkama saama? Asutuste soovitused riikide kaupa, sügis 2026

On reede oktoobri lõpus. Mõne tunni jooksul piiksub sisse kolm sõnumit. Nõbu Oslost kirjutab, et Norras peavad nüüd kõik nädal aega hakkama saama. Kolleeg Hamburgist on välja arvutanud, et pere vajab kümne päeva varu. Uudistes on kirjas, et Ühendkuningriik palus äsja kodudel hoida toitu ja vett kolmeks päevaks. Õhtusöögilauas küsib kuueaastane, kui kauaks kapis olevatest makaronidest jätkub.

Kolm riiki, kolm arvu. Kõlab, nagu asutused ei oleks omavahel ühel meelel, aga tegelikult ütlevad nad peaaegu sama asja. Nad lihtsalt loevad erinevate astmeteni.

Meelespea: kolm astet

Mõelge kodusele valmisolekule kui kolmeastmelisele trepile. Iga aste vastab küsimusele, mis toimub väljas ühiskonnas sel ajal, kui teie kodus hakkama saate.

1. 72 tundi: kuni abi jõuab end organiseerida. Esimestel ööpäevadel pärast tormi või suurt elektrikatkestust liiguvad pääste, omavalitsus ja elektrifirma häirest plaanini. Kiirabi sõidab, aga keegi ei koputa veel veekanistritega ustele. Seepärast seavad EL, Ühendkuningriik, Taani ja mitu teist riiki alammäära just siia.
2. Üks nädal: kuni ühiskond on jõudnud prioriteedid ümber seada. Mõne ööpäeva pärast on olemas varuvesi, kõige tähtsamatel asutustel avariivool ja ülevaade sellest, kes vajavad abi esimesena. Rootsi, Norra, Eesti ja Šveits panevad lati siia. MCF ütleb selle otse välja: kui võimalikult paljud saavad nädal aega ise hakkama, jõuab ühiskond oma jõud kokku koguda ja aidata neid, kellel on kõige raskem.
3. Kümme päeva: varu. Saksamaa arv katab ka selle, mis venib, näiteks veeavarii, mille parandamine võtab kauem aega, või veod, mis liiguvad tavapärasest aeglasemalt.

Trepp ei ütle midagi selle kohta, et midagi oleks tulemas. Soovitused on pikemaks läinud, sest iga kodu, mis saab ise hakkama, vabastab järjekorras koha kellelegi, kes ei saa, näiteks 85-aastasele naabrile või perele, kus on haige laps. Samad varud päästavad veebruarikuise elektrikatkestusega nädala sama hästi kui midagi suuremat.

Miks arvud erinevad

Riikidel on planeerimiseks erinev igapäevaelu. Norras ja Rootsis on pikad vahemaad, hõredalt asustatud orud ja talved, mil katkise liinini jõudmine võib võtta päevi. Norra tõstis 2024. aastal soovituse vähemalt kolmelt ööpäevalt ühele nädalale põhjendusega, et siis saavad omavalitsused ja päästeteenistused keskenduda neile, kes ise hakkama ei saa. Samal sügisel said kõik kodud uue brošüüri.

Šveits näitab, kuidas arvud sõltuvad sellest, kuidas riik on korraldatud. Soovitus on umbes nädala jagu toitu, aga ainult kolme päeva jagu vett, 9 liitrit inimese kohta. Põhjus on see, et omavalitsused on kohustatud joogivee neljandast päevast alates taas tööle saama. Riiulil olev vesi peab seega kestma täpselt nii kaua, kui ühiskond on lubanud, et see aega võtab.

ELi 72 tundi on alammäär 27 riigile, mille olud on täiesti erinevad. Ükski riik ei ole takistatud rohkem soovitamast ja mitu riiki teebki seda. Ühendkuningriigi uus kampaania Be Ready, mis algas 22. oktoobril 2026, jõudis kolme päevani ja põhjendab seda sama loogikaga nagu MCF: et abi jõuaks nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad.

Milles kõik riigid on ühel meelel

Kui lugeda 15 riigi soovitusi kõrvuti, saab selgeks, kui sarnased need arvude taga on.

• Kõigepealt vesi. Peaaegu kõik arvestavad umbes kolme liitri joogiveega inimese kohta ööpäevas. Veepuudus muutub probleemiks palju varem kui toidupuudus. Varude ja vee puhastamise kohta loe lähemalt siit: vee valmisolek, kui kraanist enam vett ei tule.
• Tavaline toit, mitte kriisitoit. Toit, mida pere juba sööb ja mida saab süüa külmalt või valmistada ilma elektrita. Ükski riik ei palu teil osta eritooteid.
• Raadio, valgus ja sularaha. Patareiraadio on igas nimekirjas, nagu ka taskulamp, lisapatareid ja sularaha.
• Ravimid varuga. Rootsi soovitus on selge: ravimeid üheks kuuks, kui teile neid tavaliselt välja kirjutatakse.
• Ei mingit kokkuostmist. Mitu asutust ütleb sõnaselgelt, et varud tuleb koguda samm-sammult tavaliste sisseostude käigus.

Nõuanne: Arvutage oma pere vesi üks kord välja, siis ei pea hiljem arvama. Kaks täiskasvanut ja kaks last korda kolm liitrit teeb kaksteist liitrit päevas. See on 36 liitrit kolmeks päevaks ja 84 liitrit nädalaks ning nõudepesu pole siia veel arvestatud.

Mida pere saab naaberriikidelt õppida

Võrdlemise juures on kõige kasulikum see, et igal riigil on oma nipp, mis toimib kõikjal.

Saksamaalt: kogused päeva kohta. BBK arvestab 1,5 liitrit jooki täiskasvanu kohta päevas ja lisaks pool liitrit toiduvalmistamiseks. Kui arvestada liitrites päeva kohta, mitte pudelite arvus, on lihtne koguseid suurendada, ja Saksa asutustel on varude kalkulaator, mis teeb töö teie eest ära. Sama mõtteviis on Livsmedelsverketi (Rootsi toiduameti) nädala nimekirjas, mis on perele ümber arvutatud juhendis „uuenev toiduvaru“.

Soomelt: teadke, kus on varjend. Soomes on umbes 50 500 varjendit, kuhu mahub umbes 4,8 miljonit inimest, sageli kortermaja keldris. Rootsi pere jaoks pole õppetund mitte varjendi ehitamine, vaid lähima varjendi asukoha väljaselgitamine ja sellest lastele rääkimine mõnel tavalisel päeval. Kuidas hoiatused ja signaalid toimivad, loe siit: hoiatussignaalid ja häired.

Eestilt: valmis nimekiri. Eesti nädala nimekiri on nii konkreetne, et selle järgi saab kohe poodi minna: 21 liitrit joogivett, supid, konservid, kuivained, midagi magusat ja vajaduse korral beebitoit. Nimekirja, mis loeb liitreid ja purke, on lihtsam järgida kui sellist, mis ütleb „piisavalt“.

Ukrainalt: elekter tuleb tagasi järk-järgult. Ukraina soovitused pikkade elektrikatkestuste kohta ütlevad, et voolu kadudes tuleb juhtmed seinast välja tõmmata, voolu tagasitulekul oodata mõni minut ning seejärel ühendada ruuter ja väiksemad seadmed enne pesumasinat ja boilerit. Seal arvestatakse ka sularahaga üheks kuni kaheks nädalaks. Rohkem nõuandeid katkestuse ajaks: elektrikatkestus – kuidas toime tulla.

Šveitsilt: varud järgivad ühiskonna lubadust. Küsige oma omavalitsuselt, kuidas teie elukohas hädaolukorra vesi korraldatakse, siis teate, kui kaua just teie vesi peab vastu pidama.

Elate ühes riigis, suvila on teises

Paljudel peredel on mägionn Norras, suvemaja Taanis või sugulased Soomes. Põhireegel on lihtne: kodus järgite selle riigi soovitust, kus elate. Kui elate Rootsis, kehtib üks nädal, isegi kui suvila asub riigis, kus soovitatakse kolme päeva.

Suvilaga on teine lugu. Seal piisab sellest, kui saate hakkama selle aja, mil tegelikult kohal olete, aga kolm asja tasub korda ajada:

1. Uurige, kuidas see riik hoiatab. Igal riigil on oma raadiokanal tähtsate teadete jaoks ja oma süsteem hoiatuste saatmiseks mobiilile. Vaadake see järele esimesel õhtul, mitte siis, kui tuul juba tõuseb.
2. Ärge kunagi sõitke kohale tühja paagiga. Auto on korraga soojusallikas, laadimisjaam ja tee koju. Suletud tee mäeorus võib tähendada lisaööpäeva. Lähemalt sellest: sõiduki valmisolek, kui juhtub midagi ootamatut.
3. Jätke maha põhivaru. Kast konservide, tikkude, teeküünalde ja mõne pudeli veega suvilas tähendab, et te ei jõua lumetormisel õhtul kunagi tühja sahvri juurde.

Nõuanne: Laske matkaköögil elada suvel suvilas ja talvel kodus ning hoidke kütust seal, kus on köök. Kuidas toitu ilma elektrita siseruumides ohutult valmistada, loe siit: toiduvalmistamine ilma elektrita.

Kolmelt päevalt nädalani, ilma et peaks kõike korraga ostma

Kui teil on kodus juba kolme päeva varud, on samm nädalani väiksem, kui kõlab. See ei ole kõike kaks korda rohkem, sest raadio, taskulambid ja matkapliit (tuulekaitsega piiritusepliit) on teil juba olemas. Kasvab toidu, vee ja kütuse hulk.

1. Esimene nädal: hommikusöök. Ostke lisaks pakk kaerahelbeid, pika säilivusega piima ja näkileiba. Pange uus tagumisse ritta.
2. Teine nädal: õhtusöögi alus. Pasta, riis, kartulipudrupulber ja konservid, mida lapsed päriselt söövad. Neljaaastane, kes sööb ainult makarone lihapallidega, pole mingi miinus, sest siis teate, mida osta.
3. Kolmas nädal: vesi ja kütus. Paar kraaniga veekanistrit, mida täita, kui häire on tulemas, ja lisakütust pliidi jaoks. Mis säilib kõige kauem, loe siit: kui kaua toit varudes säilib.
4. Neljas nädal: lohutus ja energia. Kuivatatud puuviljad, pähklid, šokolaad ja kolm lemmikut, mille iga laps ise valib.

Seejärel sööte varudest nagu tavaliselt ja asendate selle, mille ära võtate. Kuidas terve nädal taldrikul välja näeb, näitab kriisimenüü üheks nädalaks, ja kuidas sellest lastega neid hirmutamata rääkida, loe siit: valmisolek laste ja perega.

Pentagoni 90 päeva ja miks need teie kööki ei puuduta

Sel sügisel ilmus uudistesse palju suurem arv. 2026. aasta septembri lõpus tutvustas USA kaitseminister programmi FORTRESS America, mis peab muutma Ameerika sõjaväebaasid tsiviilelektrivõrgust vähem sõltuvaks. Ameerika meedia andmetel, mis põhinevad sisedokumentidel, peavad USA suured baasid suutma oma kõige tähtsamat tegevust jätkata vähemalt 90 päeva ilma väljastpoolt tuleva elektri, vee, kütuse ja sideta. Pentagon ise ei ole seda arvu avaldanud.

See on eesmärk sõjaväerajatistele, mitte soovitus kodudele. Ameerika peredele ütleb Ready.gov endiselt „mitu päeva“. Ükski asutus üheski sellel lehel nimetatud riigis ei palu perel valmistuda 90 päevaks.

Rootsi arv on üks nädal ja enamiku perede jaoks tähendab see kahte lisariiulit, mõnda veekanistrit ja üht õhtut, mil proovite elektrita hakkama saada. Kui tahate seda päriselt proovida, leiate valmis plaani siit: Beredskapsveckan 2026 – Rootsi iga-aastane valmisolekunädal.