Kui ühiskond lakkab toimimast – mis juhtub ööpäev ööpäeva järel ja mis peab vastu

See lehekülg räägib millestki, mis teiega suure tõenäosusega kunagi ei juhtu: et Rootsi linnas pole mitu ööpäeva või nädalat elektrit, vett ega tarneid. Rootsis on varutoide, prioriteedid ja omavalitsused, kellel on plaanid hädavee ja soojuse jaoks. Enamik katkestusi parandatakse mõne tunniga.

Siiski on mõistlik aru saada, milline see olukord välja näeks. Kes teab, mis jääb seisma esimesena, mis peab vastu ja millised märgid midagi tähendavad, teeb rahulikumaid otsuseid. Seda on juhtunud varemgi, kuid kohalikult. Pärast tormi Gudrun 2005. aastal olid mõned Smålandi majapidamised kuni 45 ööpäeva ilma vooluta. Kyivis olid 2026. aasta jaanuaris peaaegu pooled kortermajad mitu päeva ilma kütteta. Ükski neist sündmustest ei meenutanud katastroofifilmi. Inimesed aitasid üksteist ja ühiskond jäi alles, lihtsalt aeglasemana.

Igapäevaste mõnetunniste katkestuste korral piisab nõuannetest siin: elektrikatkestus – kuidas toime tulla, ning nädalavarust (vt kui kaua peab ise hakkama saama). See lehekülg läheb kaugemale.

Vesi, soojus, tee

Kõik sellel leheküljel saab kokku võtta kolme sõnaga. Need on kolm asja, mis otsustavad, kas pere saab koju jääda või peab mujale kolima:

• Vesi. Kas teil on joogivett mitmeks ööpäevaks ja kas saate tualetiga hakkama?
• Soojus. Kas suudate hoida ühte tuba umbes kümne kraadi juures või soojemana?
• Tee. Kas pääsete siit minema ja kas on kuhugi minna?

Rusikareegel on lihtne: jääge koju seni, kuni vesi ja soojus peavad vastu, ning lahkuge enne, kui tee sulgub. Harva on otsustav toit. Nädalavaruga pere saab sellega kaua hakkama. Esimesena saavad otsa vesi ja soojus ning tee sulgub, ilma et keegi sellest teada annaks.

Ajajoon: mis jääb seisma ja mis järjekorras

Ülaltoodud tabel näitab järjekorda. Selle taga on kolm mustrit.

Enamik jääb kohe seisma. Elektrilised küttekehad, soojuspumbad, liftid, kassad, tanklate pumbad, valgusfoorid ja rööbastransport vajavad pidevalt voolu. Bussid sõidavad, kuni diisel otsa saab. Sveriges Radiol ja SVT-l (Rootsi avalik-õiguslik raadio ja televisioon) on varutoide, seega on patareide või vändaga raadio kõige kindlam side välismaailmaga. Kuidas seda töös hoida, loete siit: mobiili laadimine ilma elektrita.

Varutoide on ehitatud tundideks. Mobiilivõrgu tugijaamadel on sageli varutoidet vaid tunniks või paariks. Paljud peavad vastu kauem, kuid kui 2025. aasta kevadel Mölndalis vool kadus, lakkasid kõik mobiilivõrgud umbes tunni pärast töötamast. Päästeasutustel on oma raadiovõrk Rakel, kuid sellele ei saa teie helistada. Arvestage seega, et numbrile 112 võib olla raske läbi pääseda. Selleks ongi omavalitsuste turvapunktid: seal on teavet, sageli vett ja sooja ning töötajad, kes saavad kutsuda kiirabi, politsei ja päästeteenistuse.

Tegelik piir on kütus. Veepuhastusjaama, haigla või tugijaama varugeneraator töötab seni, kuni keegi diislit juurde valab. Suurem osa riigi mootorikütusest liigub läbi mõne üksiku terminali ja sealt edasi paakautoga tanklatesse. Elektrikatkestuse ajal ei saa enamikku pumpasid kasutada. Energimyndigheten on teinud ettepaneku, et teatud tanklatel, eriti seal, kus tanklate vahemaad on pikad, oleks varutoide, käsitsi ühendamise võimalus ja ühenduseta maksmine. See töö käib, kuid avalikku nimekirja tanklatest, kuhu sõita, ei ole. Täis paak on kõige kindlam plaan.

Nõuanne: Tehke poole paagi reeglist harjumus. Tankige, kui näidik näitab pool, mitte kunagi hiljem. Siis on autos alati vähemalt pool paaki ja sellest jätkub enamikku kohtadesse, kuhu võiksite tahta sõita.

Vesi ja kanalisatsioon

Energimyndigheteni andmetel võib torustiku surve paari tunniga langeda, kui veepuhastusjaamal pole varutoidet. Kõige esimesena on seda tunda kõrgete majade ülemistel korrustel ja kõrgendikel asuvates majades. Paljudel veepuhastusjaamadel on varutoide, kuid võrgustiku pumbajaamadel, nii joogi- kui ka reovee omadel, ei ole seda alati. Kui kaua üks konkreetne jaam vastu peab, teab ainult kohalik vee-ettevõte.

Kanalisatsiooni unustatakse. Reovesi pumbatakse puhastusjaama ja kui pumbad seiskuvad, pole sel kuhugi minna. Soome päästevaldkond ja Helsingi vee-ettevõte annavad sama nõu: laske vett ainult siis, kui on vaja, ja ärge valage vett äravoolu enne, kui vool on tagasi. Muidu võib see üle ujutada ja see juhtub kõigepealt alumistel korrustel. Kuidas tualetiga ilma veeta hakkama saada, loete siit: tualett ja hügieen ilma veeta.

Tavalisel päeval kulutab inimene umbes 160 liitrit vett ööpäevas. Kriisis piisab joomiseks ja toiduks kolmest kuni viiest liitrist täiskasvanu kohta. Hädavee eest vastutab omavalitsus, kuid Göteborgis on selgelt välja öeldud, et haiglad ja hooldekodud saavad vett enne tavalisi majapidamisi. Seepärast peab perel olema esimesteks päevadeks oma vesi. Kogustest ja kanistritest leiate lähemalt siit: vee valmisolek, kui kraanist enam vett ei tule.

Poed, kaardid ja prügi

Mõned poed suletakse kohe, sest kassad ei tööta ilma vooluta. Alates 1. juulist 2026 saab Rootsis eluks hädavajalike kaupade, näiteks toidu, ravimite ja kütuse eest teenindusega tanklates maksta kaardiga ilma ühenduseta, kuid ainult füüsilise kaardi ja PIN-koodiga. Kassa vajab siiski voolu. Sularaha on endiselt see, mis toimib kõige rohkemates olukordades, vt sularaha ja maksmine kriisis.

Kui kaua prügivedu jätkub, ei tea keegi kindlalt. Prügiautod sõidavad kütusega ja vajavad töötajaid, täpselt nagu kõik muu. Pange toidujäätmed tihedatesse kottidesse, soovitavalt kahekordsetesse, ja hoidke neid külmas ning loomadele kättesaamatus kohas. Külm panipaik või kast rõdul sobib paremini kui kapp kraanikausi all.

Tervise seisukohalt on tegelikult otsustavad tualetijäätmed. Kui kanalisatsiooni ei saa kasutada, hädakäimla kotid hakkavad kogunema ja äravedu viibib, on suurim oht kõhuviirused ja nakkused, mitte lõhn. Seepärast planeerivad omavalitsused kogumiskohti ja käimlajäätmete äravedu. Järgige nende juhiseid selle kohta, kuhu kotid viia, ja ärge kunagi pange neid trepikotta ega tänavale. Kätepesu seebi ja veega teeb rohkem kasu kui miski muu, vt tualett ja hügieen ilma veeta.

Soojus

Soojuse kohta on eraldi lehekülg, soe tuba, kus on Energimyndigheteni arvutused eri tüüpi majade kohta. Lühidalt: paljud vanemad eramajad jahtuvad kümne miinuskraadiga ühe kuni kahe ööpäevaga viie kraadini, samas kui uus madala energiatarbega eramaja peab vastu umbes kuus ööpäeva. Kortermaja korter hoiab sooja sageli mitu ööpäeva kauem kui eramaja. Ka kaugküte ei tööta ilma elektrita, sest vett ringi ajavad pumbad jäävad seisma.

Paanika ja rüüstamine – mida uuringud tegelikult ütlevad

Filmid on meile õpetanud, et inimesed muutuvad ohtlikuks, kui tuled kustuvad. Uuringud ütlevad muud, kuid mitte seda, et seda kunagi ei juhtu.

Delaware'i ülikooli Disaster Research Center on katastroofe uurinud alates 1960. aastatest. Sotsioloog Enrico Quarantelli võttis selle 1994. aastal kokku: Rootsi-sugustes riikides on rüüstamine ja vägivald katastroofide ajal haruldased ning tavalised kuriteod sageli esimestel päevadel isegi vähenevad. Inimesed jäävad paigale, aitavad, kaevavad naabreid välja ja jagavad seda, mis neil on. Psühholoogid, teiste seas Sussexi ülikoolist, küsitlesid 7. juuli 2005 Londoni pommirünnakute üleelanuid. Need, kes tundsid end grupi osana, aitasid üksteist ja hoidsid korda ning see kogukonnatunne tekkis kriisi enda ajal, võõraste vahel.

Kuid vahel läheb siiski valesti ja siis tasub teada, miks. 1977. aasta elektrikatkestus New Yorgis tõi mõnes linnaosas kaasa ulatusliku rüüstamise. Sama linna 1968. ja 2003. aasta katkestused seda ei toonud. Kui orkaan Hugo tabas Kariibi mere saart Saint Croix, rüüstati suurtes kaubanduskeskustes peaaegu kõik poed. Quarantelli tõi välja tingimused: kõige raskemat liiki katastroof, suured ebavõrdsused, mida kõik iga päev nägid, organiseeritud jõugud juba enne tormi ja politsei, keda inimesed ei usaldanud. Pärast orkaani Katrina 2005. aastal New Orleansis oli näha sama mustrit väiksemas mahus. Ka Saint Croix'l ei rüüstatud ühtegi eramut.

Seega pole küsimusele, mitu tundi kulub, enne kui inimesed hakkavad ise võtma, mingit vastust. Asi on tingimustes, mitte kellas:

1. Puudus, mis kestab ja millele lõppu ei paista.
2. Ebaõiglus – tegelik või tajutud – selles, kes abi saab.
3. Pikaajalisus, kui abi viibib päevi ja keegi ei seleta, miks.
4. Umbusaldus politsei ja ametiasutuste vastu, mis oli olemas juba enne kriisi.

Seepärast räägivad ühiskonna plaanid ka nii palju teavitamisest. Kus inimesed teavad, mis toimub, ja näevad, et abi jagatakse õiglaselt, seal püsib kord. Pange uks lukku ja hoidke silm peal, kes trepikojas liigub, kuid ärge kohelge naabreid ohuna.

Kas teha süüa vaikselt või samal ajal kui kõik teised?

See küsimus kerkib üles foorumites ja prepperifilmides. Kas peaks süüa tegema salaja, et keegi lõhna ei tunneks? Või samal ajal kui kõik teised, et lõhn kaoks hulka?

Kainelt võttes on vahe väike. Toiduvalmistamise lõhn on igas trepikojas igal õhtul ja kriisis teevad enamik varudega inimesi süüa samadel aegadel. Olulisem on see, et teete süüa ohutult, ja see tähendab sageli õues või lahtisel rõdul, kus kõik teid niikuinii näevad. Kuidas seda teha, loete siit: toiduvalmistamine ilma elektrita.

Teatud alus on vaid diskreetsusel selles, kui suured on teie varud. Pole mingit põhjust näidata sotsiaalmeedias kahtkümmet kilo riisi. Kuid kõik muu räägib peitmise vastu. Katastroofiuuringud näitavad, et kriisis aitavad inimesed üldjuhul üksteist ning see, kes juba tunneb oma naabreid, saab kõige kergemini nii abi kui ka abi anda. Koos leitakse lahendusi, mida ükski pere üksi ei leia. Kyivis hoidsid naabrite vestlusrühmad eakatel silma peal ja just naabrid jätsid liftidesse vett ja küpsiseid neile, kes võiksid sinna kinni jääda.

Nõuanne: Tehke pajaroog, millest jätkub ka ühele naabrile. See maksab paar tassi riisi ja ube varudest ning annab rohkem turvatunnet kui lukus uks. Kuidas see võrgustik eelnevalt üles ehitada, loete siit: kriisisõber ja naabrid.

Elukoht määrab peaaegu kõik

Sama kriis näeb välja täiesti erinev, olenevalt sellest, kus pere elab. Tabel võrdleb nelja tüüpilist elukohta vee, soojuse ja tee järgi.

	Kaevuga talu Norrlandis	Eramaja asulas	Saarestik ja rannikusaar	Korter Stockholmis või Göteborgis
Vesi	Oma kaev, kuid elektripump jääb seisma	Ühisveevärk, surve võib langeda	Oma kaev, soolase vee oht	Ühisveevärk, tassitakse trepist üles
Soojus	Sageli puupliit või kaminahi	Sageli soojuspump või kaugküte	Sageli elekter, mõnikord kaminahi	Kaugküte, kuid karkass hoiab sooja
Tee	Kõigeni on pikk maa, auto on hädavajalik	Teenused ja sugulased lähedal	Otsustab praam või paat	Kõik on lähedal, kuid kõik tahavad mööda sama teed minna
Suurim tugevus	Puud, ruum ja harjumus	Vahepealne variant, mida saab kohandada	Rahu, vähe inimesi	Naabrid, teenused ja turvapunktid
Suurim nõrkus	Kaugus arstiabist ja abist	Jahtub ühe kuni kahe ööpäevaga	Eraldatus ja haavatav elektrivarustus	Lift, vesi ja kanalisatsioon kõrgel

Oma kaevuga talu Norrlandis

Talu peab sageli vastu kõige kauem, kuid ainult siis, kui keegi on pumbale mõelnud. Ilma elektrita on kaev kasutu, sest süvavee pump jääb vooluga koos seisma. Livsmedelsverket annab kaevuomanikele kolm võimalust: ämber, käsipump või varugeneraator. Tavaline maapealne käsipump suudab vett üles imeda vaid mõne meetri sügavuselt. Sügavas puurkaevus on vaja sügavate kaevude jaoks tehtud käsipumpa või generaatorit.

Generaator seisab õues. Kui see tuleb ühendada maja elektrisüsteemiga, on see töö pädevale elektrikule, kes hoolitseb selle eest, et vool ei pääseks võrku ega vigastaks liini parandajat. Puupliidi, talveks varutud puude, külmas kuuris oleva sügavkülmkirstu ja veega on talu peaaegu isemajandav. Nõrkus on kaugus: arstiabist, apteegist ja abist juhuks, kui keegi viga saab.

Eramaja asulas

Eramaja on vahepealne variant. Vesi tuleb omavalitsuselt ja toimib seni, kuni surve püsib. Nõrk lüli on soojus, sest enamik küttesüsteeme vajab elektrit. Kaminahjuta vanem eramaja võib külmaga ühe kuni kahe ööpäevaga jahtuda viie kraadini. Kahhelahju või kaminahju ja nädala jagu puudega muutub kõik. Eelis on see, et sugulased, teenused ja turvapunktid on sageli lähedal ning on naabreid, kellega koostööd teha.

Saarestik ja rannikusaared

Saartel on suur küsimus vesi. Mere lähedal asuvatesse kaevudesse võib tungida soolast vett, kui vett võetakse rohkem, kui juurde tuleb, ja oht on suurim põua ajal ning siis, kui paljud kasutavad sama põhjavett. Havs- och vattenmyndigheten (Rootsi mere- ja veeamet) märgib, et tavaliselt juhtub see ranna lähedal, kuid harvadel juhtudel kuni 300 meetri kaugusel rannast. Kriisis, kui kõik pumpavad käsitsi või kui pumpasid käitavad generaatorid, on mõistlik kaevu säästa.

Tee on praam. See otsustab, millal pääsete mandrile, arstiabi juurde ja poodi, ning tormiga see ei sõida. Kui saarel pole oma varutoidet ega oma laovarusid, on kaugus mandrist kaugus igasugusest abist. Suurem toiduvaru ja selge plaan, kuidas lastega mandrile jõuda, on siin kasulikumad kui kusagil mujal.

Korter Stockholmi või Göteborgi kesklinnas

Suurlinnas on probleemiks kõrgus. Elektripumbad suruvad vee ülemistele korrustele. Kui vool kaob, jäävad need seisma. Kyivis kirjeldasid insenerid 2026. aasta talvel, et elektrivõrk jaksas vett tõsta 25. korruseni, kuid hoone generaator ainult umbes viienda korruseni. Kes elas kõrgemal, kandis vett ämbritega trepist üles. Liftid seisid ning eakad ja puudega inimesed jäid sisuliselt lõksu.

Teine probleem on kanalisatsioon. Kui kõrghoones lasevad kõik korraga vett, ilma et reoveepumbad töötaksid, võib see tõusta üles kõige alumistes korterites. Lähemalt sellest, mis kehtib just kortermajade kohta, loete siit: valmisolek korteris.

Järvevesi on lähedal, kuid see pole lihtne lahendus. Ida-Mälareni neli suurt veepuhastusjaama varustavad umbes 1,7 miljonit inimest ja ligikaudu 700 000 sõltuvad Göta jõest. Järvest või jõest võetud vesi tuleb keeta või puhastada ning keetmine ei eemalda kemikaale. Arvestage lisaks logistikat. Miljon inimest, kes vajavad neli liitrit päevas, teeb neli miljonit liitrit ehk umbes 130 paakautot, igaühes 30 kuupmeetrit, iga ööpäev. Seepärast seavad omavalitsused esikohale haiglad ja hooldekodud ning seepärast on teie oma kanistrid kodus korteris kõige tähtsam asi, mis teil on.

Suurlinna tugevus on see, et inimesed on lähedal. Turvapunkte on rohkem, naabreid on rohkem ja abini on lühem maa.

Tegelik oht on tulekahju

Kui vool kaob, kolib tuli tuppa. Küünlad, aastaid kasutamata kaminahjud, gaasipliidid, petrooleumilambid ja generaatorid. MCF juhib tähelepanu, et küünlad on sage eluruumide tulekahjude põhjus ja et kriisis võib päästeteenistuse abi saamine võtta tavalisest kauem aega. Kui mobiilivõrk on lisaks maas, ei saa numbrile 112 helistada.

Rootsi statistikat just pikkade elektrikatkestuste aegsete tulekahjude kohta me leidnud ei ole. Teiste riikide kogemused on selged. Ukraina päästeteenistus loendas 2024. aastal üle 9500 elektrivõrgu ja elektripaigaldistega seotud tulekahju, millest 90 olid põhjustanud generaatorid. 2022. aasta novembris ja detsembris teatas Ukraina tervishoiuministeerium 868 vingugaasimürgistusest, neist 215 juhul olid kannatanud lapsed. Texase elektrikriisi ajal 2021. aasta veebruaris teatati vähemalt 1400 vingugaasimürgistusest.

Praktikas tähendab see nelja asja:

1. Generaator seisab õues. Ukraina päästeteenistuse sõnul vähemalt kuue meetri kaugusel akendest ja ustest. Pärast orkaane Katrina ja Rita leidsid Ameerika uurijad mürgistusi ka seal, kus generaator seisis õues, poole meetri kuni kahe meetri kaugusel majast.
2. Grill, terrassisoojendi ja välisköök ei tule kunagi tuppa, isegi mitte klaasitud rõdule.
3. Igal korrusel on patareiga suitsuandur ning kaminahju või gaasipliidiga toas on vinguandur.
4. Tulekustuti ja tuletekk on käepärast ning kõik täiskasvanud teavad, kuidas neid kasutada. Esimestel minutitel olete päästeteenistus teie ise.

Kustutage küünlad enne magama jäämist, pange need kindlatesse küünlajalgadesse kardinatest ja tekkidest kaugele ning lülitage pliit ja ahi välja, et need ei lülituks sisse, kui vool tagasi tuleb.

Mida Ukraina meile õpetas

Alates 2022. aasta sügisest on Ukraina linnad elanud katkestustega, mis kestavad tunde, päevi ja mõnikord nädalaid. See pole eeskuju, mida igatseda, kuid see on Euroopa parim kogemus selle kohta, kuidas linn toimib, kui vool kaob.

Soojapunktid. Ukraina rajas „Punkty nezlamnosti“ ehk umbes „murdumatuse punktide“ võrgu. Need on mõeldud üle ööpäeva kestvate katkestuste jaoks ja asuvad muu hulgas koolides, ametiasutustes, telkides ja raudteejaamades. Seal on soojus, vesi, valgus, laadimine, internet ja esmaabi, tasuta ja ööpäev läbi. 2023. aasta novembris töötas neid peaaegu 11 000 ning riikliku rakenduse kaart töötab ka ilma võrguta, kui see on eelnevalt alla laaditud. Rootsi vaste on omavalitsuste turvapunktid (trygghetspunkter).

Kõrghooned. Lift ja veepump on kõrghoone nõrgad kohad. Korteriühistud, kellel oli raha, ostsid ühiseid generaatoreid, päikesepaneele ja akusid, et lift ja pumbad töötaksid. Enamik ei saanud seda endale lubada. Pered täitsid kanistreid ja ämbreid, kui vool tagasi tuli, tegid süüa matkapliitidel ja magasid magamiskotis.

Kui enam ei saanud. Ööl vastu 9. jaanuari 2026 kadus Kyivis küte peaaegu 6000 kortermajast, umbes pooltest linna kortermajadest, kui väljas oli kümme kraadi külma. Linnapea palus kõigil, kes said, ajutiselt kolida kohtadesse, kus on elekter ja soojus. Valitsus otsustas, et koolid lähevad üle kaugõppele või pikendavad jõuluvaheaega, ning ettevõtetel soovitati lasta töötajatel kodus töötada. Ühiskond ei suletud, vaid see kohanes.

Mis toimis kõige paremini. Naabrid. Telegrami grupid, kus hoiti eakatel silma peal ja jagati teateid selle kohta, millal vool tuli ja läks. Paljud raportid kirjeldavad täpselt seda, mida katastroofiuuringud ennustavad.

Õppetunnid Rootsist

Torm Gudrun 2005. 8. jaanuaril 2005 jäi Lõuna-Rootsis vooluta umbes 730 000 elektritarbijat. Pikim katkestus kestis 45 ööpäeva. Lundi ülikooli teadlased uurisid Ljungby omavalitsust, kus elekter ja telefoniside olid mitu nädalat ära, ning kirjeldasid elanike mitmesuguseid abivajadusi. Kuid maapiirkonnad said hakkama puupliitide, kaevude, generaatorite ja üksteise järele vaatavate naabritega. Pärast Gudruni karmistati Rootsi elektriseadust ja tänapäeval saavad tarbijad hüvitist pärast kaheteistkümmet tundi.

Göteborg 2017. Pärast suurt veeleket Ida-Göteborgis soovitati umbes 10 000 inimesel kraanivett keeta. Kyiviga võrreldes on see väike, kuid näitab, kui kiiresti igapäevaelu muutub, kui kõige iseenesestmõistetavam ei ole enam iseenesestmõistetav. Just seepärast kutsub Göteborgi linn tänapäeval kõiki majapidamisi hoidma kodus oma kriisivett.

Mõlemale on ühine see, et kriisid olid kohalikud. See tähendab, et abi saab tulla teistest riigi osadest ja et on kuhugi minna. See on Rootsi kriisi kõige tõenäolisem pilt: mitte see, et kõik lakkab kõikjal toimimast, vaid et midagi lakkab toimimast seal, kus teie elate.

Millal on aeg lahkuda?

Siin muutuvad vesi, soojus ja tee otsuseks. Jääge koju seni, kuni teil on vett ja suudate hoida ühe toa sooja. Kodu on enamasti kõige turvalisem koht, eriti väikeste lastega. Planeerige kolimist, kui üks neist kaob ja seda ei oodata mõne ööpäeva jooksul tagasi. Lehekülje lõpus olev kontrollnimekiri koondab märgid.

Planeerige ette. Otsustage kaks kohta, kuhu minna, eri suundades, ja rääkige nendega eelnevalt. Hoidke sinna viivat teed paberil, sest mobiilikaart võib kadunud olla. Mõelge kütusele: kas jõuate kohale sellega, mis paagis on, ilma et saaksite teel tankida? Hoidke valmis pakitud kott vee, mõne päeva toidu, ravimite ja sularahaga, vt go-bag ja evakuatsioonikott.

Kuuletuge ametivõimudele. Õnnetuste ja kriiside korral otsustab evakueerimise päästeteenistus või politsei. Kõrgendatud valmisoleku ajal teeb seda maavalitsus (länsstyrelsen), kes võib otsustada ka seda, kes peavad jääma, ja keelata inimestel piirkonnast lahkuda. Teave tuleb omavalitsuselt, raadiost P4, portaalist Krisinformation (Rootsi kriisiinfo) ja hoiatusteatena Viktigt meddelande till allmänheten (VMA, oluline teade avalikkusele). Evakueerimiskorraldus kehtib, isegi kui see tundub liialdusena.

Olge ettevaatlik, kui kõik lahkuvad korraga. Enne orkaani Rita 2005. aastal üritas Texases üle kolme miljoni inimese korraga rannikult lahkuda. Sõidud, mis tavaliselt võtsid neli tundi, võtsid kuni ööpäeva. Osariik seostas Ritaga 139 surmajuhtumit, neist 73 juhtusid enne, kui torm üldse maale jõudis, muu hulgas bussipõlengus ja kuumuse tõttu. Paljud sõitsid minema, kuigi elasid väljaspool ohupiirkonda, sest neid olid hirmutanud mõni nädal varem nähtud pildid Katrinast.

Õppetund ei ole jääda iga hinna eest paigale, vaid valida õige aeg. Sõitke varakult, kui juba teate, et peate minema. Muidu võib olla targem esimene laine ära oodata, kui seista lastega ja poole paagiga järjekorras. Hoidke autos alati vett, tekke ja midagi süüa.

Mis peab vastu

On põhjus, miks see lehekülg algab sellega, et see on ebatõenäoline. Rootsis on varutoitega veepuhastusjaamad, oma generaatoritega haiglad, päästeteenistuste raadiovõrk, raadio, mis edastab saateid ka siis, kui kõik muu on maas, omavalitsused, kellel on plaanid hädavee ja turvapunktide jaoks, ning elektriseadus, mis teeb pikad katkestused elektrifirmadele kalliks. Ja on naabrid.

Enamik peresid ei vaja kunagi rohkemat kui nädala varu, ühte sooja tuba ja plaani, kuhu minna. Olgu teil vesi, olgu teil soojus ja teadke, mis teed lähete. Ülejäänu lahendate koos nendega, kes teie ümber elavad.