Varjendis lastega – silt, signaal, seljakott ja selgitus

On septembri esimene esmaspäev ja kell on kolm pärastlõunal. Olete just lapse koolist ära toonud, kui vastasmaja katusel hakkab sireen huilgama. Seitse sekundit tooni, neliteist sekundit vaikust, ikka ja jälle. Seitsmeaastane jääb keset kõnniteed seisma ja küsib, kas nüüd on sõda. Ei ole. See on proovihäire ja viis minutit hiljem tuleb pikk ühtlane toon, mis tähendab, et kõik on nagu tavaliselt.

Küsimus väärib siiski korralikku vastust. Laps, kes teab, mida sireen tähendab, kus on varjend ja mis on kotis, kardab vähem, mitte rohkem. See juhend põhineb neljal S-il: silt (kuhu minna), signaal (millal minna), seljakott (mis kaasa võtta) ja selgitus (kuidas sellest rääkida). Kõik neli saab korda ühel tavalisel sügispäeval.

VMA ja häirete üldist ülevaadet loete siit: hoiatussignaalid ja häired; mida kõrgendatud valmisolek tsiviilisikutele tähendab, siit: sõda ja tõsine kriis. See lehekülg räägib sellest, mida pere teeb.

Mis on varjend ja millal seda vaja ei ole

Varjend on tavalises hoones olev tugevdatud ruum, enamasti kortermaja keldris. Seinad, lagi ja uksed peavad vastu pidama lööklainele ja kildudele, tulekahjule, kiirgusele ja varingule ning oma ventilatsioonisüsteem hoiab eemal mürgised gaasid ja radioaktiivse tolmu. Rootsis on veidi üle 64 000 varjendi, kuhu mahub umbes seitse miljonit inimest. Need pole ehitatud kõigile, vaid peamiselt sinna, kus paljude inimeste ümberpaigutamine on keeruline, linnadesse ja suurematesse asulatesse.

Rahuajal on varjend sageli jalgrattaruum või korterite panipaik. Kui valitsus kuulutab välja kõrgendatud valmisoleku, peab kinnisvaraomanik selle kahe ööpäeva jooksul korda seadma. Siis tühjendatakse ruum, paigaldatakse ventilatsioon ning pannakse paika veenõud ja tualetid. Kortermajas oodatakse elanikelt abi, seega on hea teada, kuhu teie oma asjad siis panna.

Kõige tähtsam on aru saada, millal varjendit vaja ei ole. Gaasilekke, mürgise suitsuga tulekahju või pika elektrikatkestuse korral antakse välja VMA ja siis on nõuanne minna tuppa, sulgeda aknad ja ventilatsioon ning kuulata raadiot P4. Te jääte koju. Varjend on mõeldud ainult kõrgendatud valmisoleku ja sõja ajaks ning sinna saadab teid õhuhäire.

Silt: leidke oma varjend

Keegi ei kuulu kindla varjendi juurde. Lähete sellesse, mis on teie tollasele asukohale kõige lähemal, ja sisse lastakse kõik, olenemata kodakondsusest. Kui see on täis, lähete järgmisse. Seepärast ei piisa ühe teadmisest.

1. Otsige kaardilt. MCF-il (Rootsi tsiviilkaitseamet) on oma veebilehel varjendikaart. Suumige oma kvartalile ja klõpsake tähistel. Kaarti uuendatakse iga päev, kuid sellel võib olla vigu, seega kontrollige kohapeal.
2. Valige kaks kodu lähedal. Kirjutage aadressid paberile varjendikotti.
3. Leidke üks kooli või lasteaia lähedal ja üks töökoha lähedal. Küsige soovitavalt koolist, kuidas nemad on asja läbi mõelnud.
4. Otsige silti. Kõigil varjendiga majadel peab fassaadil olema silt, millel on sinine kolmnurk oranžis ruudus ja tekst SKYDDSRUM (varjend). See on tsiviilkaitse rahvusvaheline sümbol ja tähendab, et koht on sõjaõiguse järgi kaitstud.

Kortermajas elades võib varjend olla teie enda keldris. Küsige kinnisvaraomanikult või korteriühistult, kas võite korra sisse vaadata. Lähemalt panipaigast ja majanaabritest loete siit: valmisolek korteris.

Nõuanne: Korraldage sildijaht. Andke lastele ülesandeks leida koolitee ääres kolm sinist kolmnurka oranžis ruudus. Kes leiab esimese, saab valida laupäevase õhtusöögi. Nädala pärast tunnevad nad sildi kõikjal ära.

Signaal: mida Hesa Fredrik ütleb

Välishoiatusel on neli signaali ja tabel näitab, kuidas need kõlavad. Lastele piisab lihtsast pildist:

• Tuut ja vaikus, tuut ja vaikus tähendab: mine tuppa ja kuula. Te jääte koju.
• Palju lühikesi tuute tähendab: kiirusta varju. Lühikesed tuudid, lühike tee.
• Üks pikk toon tähendab, et oht on möödas. Pikk toon, pikk väljahingamine.

Sireeni on kuulda umbes 400 meetri kaugusele ja ainult umbes pool elanikkonnast elab helisignaali andjale nii lähedal, et kuuleb seda õues. Toas ei ole seda sageli üldse kuulda. Seepärast edastatakse VMA ka raadios ja telesaadetes ning alates 1. juulist 2026 SE-Alerti (Rootsi mobiilne hoiatussüsteem) kaudu otse piirkonna mobiilidesse, ka hääletu režiimi korral, kui telefoni tarkvara on piisavalt uus. Patareiraadio ja laetud telefon on seega sama tähtsad kui kõrv, vt mobiili laadimine ilma elektrita. Ärge helistage teabe saamiseks numbrile 112. Küsimuste jaoks on number 113 13 (Rootsi kriisiinfo number).

Õhuhäire korral minge kohe. Võtke kott kaasa, kui see on ukse juures, kuid ärge hakake asju otsima. Kui olete õues ja ei jõua ühtegi varjendisse, heitke maha, soovitavalt kägaras mõnda lohku või kraavi.

Seljakott: mida lapsed peavad kaasa võtma

Korda seatud varjendis on vesi nõudes, soojus, ventilatsioon ja tualetid. Toitu ja hügieenitarbeid seal ei ole. Sõja ajal võivad elekter, vesi ja soojus kaduda ka seal all. Seepärast mõelge nagu enne külma talveööd telgis, mitte nagu enne kaubanduskeskusesse minekut.

Igal inimesel on ainult 0,75 ruutmeetrit, umbes 85 korda 85 sentimeetrit. See määrab kõik, mida pakite. Väike kott igale inimesele on parem kui üks suur kott kogu perele ja kuueaastane suudab oma koti ise kanda.

• Vesi ja toit, mida ei pea valmistama. Piirituse- ja gaasipliite ei tohi kaasa võtta, sest need on tuleohtlikud ja kulutavad hapnikku. Sobivad näkileib (knäckebröd), pähklikreem, puuviljapüree pakis, müslibatoonid ja kuivatatud puuviljad. Matkapliit jääb koju, vt toiduvalmistamine ilma elektrita.
• Soojus. Villane pesu, müts ja matkakastist istumisalus. Betoonpõrand tõmbab külma.
• Hääl ja valgus. Kõrvaklapid või kõrvatropid on ka MCF-i enda nimekirjas. Sobivad laste kõrvaklapid spordisaalist või vana-aasta õhtust. Igale lapsele oma pealambi andmine annab turvatunde ja vabad käed.
• Kõige pisemad. Mähkmed, niisked salvrätikud, lutt ja piimasegu või välling (Rootsi väikelaste piima-helbejook) mõneks ööpäevaks. Lähemalt: valmisolek beebi ja väikelastega.
• Lohutus. Kaisuloom, kaardipakk, joonistusplokk ja telefoni alla laaditud audioraamat. See ei võta ruumi, kuid teeb tunnid lühemaks.

Lemmikloomi varjendisse ei lubata, ainult juht- ja abikoeri. Kui teil on koer või kass, on teil selle asemel vaja plaani keldri või garaaži jaoks, vt koera ja kassi valmisolek. Pikema evakuatsiooni kott on omaette teema ja seda kirjeldatakse siin: go-bag ja evakuatsioonikott.

Nõuanne: Kleepige elutoa põrandale teibiga 85 korda 85 sentimeetri suurune ruut ja laske lapsel istuda selles koos oma kotiga. Siis näevad kõik kohe, miks kaisuloom võib kaasa tulla, aga terve legokast mitte.

Selgitus: rääkige hirmutamata

Krisinformation (Rootsi kriisiinfo portaal) ja Bris (Rootsi laste abiorganisatsioon) annavad sama aluse: uurige, mida laps juba teab, esitage konkreetseid küsimusi, andke lihtsat ja tõest teavet ilma hirmutavate üksikasjadeta, ärge laske oma murel lapsele üle kanduda ja andke lootust. Öelge julgelt, et te ei tea, kui te ei tea.

Alustage igapäevasest. Varjend on nagu jalgrattakiiver või päästevest – miski, mis on olemas, sest see on mõistlik, ja mida peaaegu kunagi vaja ei lähe.

• 2–4 aastat. Rääkige konkreetselt ja lühidalt. „Keldris on üks eriti tugev tuba. Kui seda peaks vaja minema, läheme sinna koos ja kaisukaru tuleb ka kaasa.“
• 5–7 aastat. Laps kuuleb koolis sõna „sõda“. „Rootsis ei ole praegu sõda. Täiskasvanud üle kogu riigi on teinud plaanid, et kõik oleksid turvas, ja varjend on osa sellest plaanist. Meie teame, kus meie oma on.“
• 8–10 aastat. Andke lapsele ülesanne. Laske tal otsida kaardilt üles varjendid, hoida aadressidega paberit või vastutada pealampide eest. Teadmine ja vastutus annavad kontrollitunde.

Kui laps tahab rohkem teada, on olemas Lilla Krisinfo, Krisinformationi lehed lastele. Kui mure jääb lapsel või teil endal püsima, leiate rohkem siit: psühholoogiline valmisolek.

Harjutage mõnel tavalisel päeval

Parim harjutus on igav ja see ongi mõte.

1. Tehke jalutuskäik. Minge mõnel pühapäeval varjendisse ja võtke aega. Tehke seda rahulikult, ilma jooksmata. Laps peab meelde jätma tee, mitte pulsi.
2. Kuulake signaale kodus. MCF-il on kõigi nelja helifailid. Mängige neid köögilaua taga vaikselt ja laske lastel arvata, milline on milline.
3. Planeerige proovihäireks. Järgmine test on esmaspäeval, 7. detsembril kell 15 ja seejärel esmaspäeval, 1. märtsil. Leppige eelnevalt kokku, et kuulate seda koos või räägite sellest õhtusöögi ajal, siis muutub sireen tuttavaks heliks.
4. Pange ühel õhtul kotid ukse juurde ja laske igaühel oma kott ise pakkida. Seejärel pakite need jälle lahti.

Leppige naabriga kokku, kes kelle ära toob, kui te pole korraga kodus. Seda kirjeldatakse siin: kriisisõber ja naabrid.

Varjend või muu kaitse

Kõigil ei ole varjendit lähedal ja see pole kunagi olnudki mõte. Brošüür „Om krisen eller kriget kommer“ (Rootsi brošüür kõigile kodudele) järjestab kaitsevõimalused parimast lihtsaimani:

1. Varjend. Parim kaitse lööklaine, kildude, kiirguse ja gaaside eest.
2. Kelder, garaaž või maa-alune metroojaam. Loomulik valik eramajas või maal.
3. Aknata ruum majas sees. Vannituba või riidekamber maja keskel. Toas on alati parem kui õues.
4. Tunnelis või müüri ääres.
5. Õues lohus või kraavis, kui millekski muuks pole aega.

Kui elate keldrita eramajas, otsustage juba praegu, milline tuba see on ja mis seal peab olema. See võib olla sama tuba, mille valisite siin: soe tuba. Kui kõlab ohu möödumise signaal või kui ise hindate, et on ohutu, võite uuesti välja minna ja abivajajaid aidata.