Mitte hirmutamiseks
Enamik Rootsi inimesi ei ole kunagi sõda lähedalt kogenud. Sellegipoolest on sõja ja tõsise kriisi küsimused osa Rootsi valmisolekuplaneerimisest. Mitte hirmutamiseks, vaid selleks, et ühiskond toimiks ka väga rasketes oludes. Tsiviilisikute jaoks tähendab see eelkõige vastutust, teadmisi ja oskust tegutseda rahulikult, kui igapäevaelu järsult muutub.
See juhend selgitab, mis tsiviilisikutele Rootsis sõja või tõsise kriisi korral tegelikult kehtib, kuidas vastutus on jaotatud ja kuidas saad eraisikuna valmistuda, ilma et viiksid olukorra äärmusse.
Mida mõeldakse sõja ja tõsise kriisi all?
Rootsi valmisolekus kasutatakse mõistet tõsine kriis sündmuste kohta, mis mõjutavad ühiskonna toimimist pikema aja jooksul tugevalt. Selleks võivad olla ulatuslikud häired elektri-, vee-, side- või transpordivaldkonnas. Sõda on äärmuslikum seisund, kuid tsiviilisikute planeerimisel on palju samu põhimõtteid kui muul kriisivalmidusel.
Rootsi tsiviilvalmidust koordineerib muu hulgas Myndigheten för civilt försvar (MCF, Rootsi tsiviilkaitseamet, varem MSB) ja see põhineb sellel, et kogu ühiskond annab oma panuse – ametiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja eraisikud.
Tsiviilisikute vastutus kõrgendatud valmisoleku ajal
Kõrgendatud valmisoleku või sõja korral ei muutu enamiku tsiviilisikute igapäevaelu üleöö. Küll aga karmistuvad nõuded vastutusele ja koostööle. Põhimõte on, et iga inimene peaks suutma piiratud aja jooksul enda eest hoolitseda, et ühiskonna ressursse saaks kasutada seal, kus neid kõige rohkem vaja on.
Tsiviilisikuna oodatakse sinult, et:
- järgid ametiasutuste juhiseid
- aitad hoida rahu ja korda
- ei levita kinnitamata teavet
- sul on mõistlik omavalmisolek
See vastutus tugineb samadele põhimõtetele, mida kirjeldab juhend „kriisivalmidus kodus – mida kodus hoida?“.
Totaalkaitse ja üksikisiku roll
Rootsi totaalkaitse koosneb nii sõjalisest kui ka tsiviilkaitsest. Tsiviilkaitse hõlmab muu hulgas tervishoidu, toiduga varustamist, transporti, energiat ja sidet. Eraisikud ei ole selles süsteemis passiivsed vastuvõtjad, vaid aktiivne osa.
Üksikisiku roll ei ole asendada ametiasutusi, vaid:
- vähendada ühiskonna koormust
- hoida igapäevaelu toimimas
- vajaduse korral lähedaste ja naabrite aitamine
Seepärast on toidu, vee ja soojuse ettevalmistamine kesksel kohal ka sõja ajal, täpselt nagu teiste kriiside puhul. Lähemalt räägime sellest juhendis „toiduvalmisolek – mida kodus hoida?“.
Teave, kuulujutud ja vastutus
Sõja või tõsise kriisi korral on teave üks tähtsamaid tööriistu – ja üks suurimaid probleeme. Kuulujutud levivad kiiresti, eriti ebakindlates olukordades. Seepärast on otsustav teada, kust leida usaldusväärset teavet, ja suhtuda allikatesse kriitiliselt.
Ametiasutused kasutavad teabe edastamiseks väljakujunenud süsteeme, muu hulgas hoiatussignaale ja suunatud teateid. Kuidas see praktikas toimib, sellest räägime põhjalikumalt juhendis „hoiatussignaalid ja häired – nii tead, mis toimub“.
Kaitse, evakuatsioon ja igapäevaelu kriisi ajal
Tõsiste sündmuste korral võidakse anda juhiseid varjumiseks või evakueerumiseks. Need otsused tehakse olukorra laadist lähtudes ja nende eesmärk on vähendada tsiviilisikute ohte. Tähtis on mõista, et selliseid samme ei tehta meelevaldselt.
Tsiviilisikute jaoks tähendab see:
- järgida vastutavate ametiasutuste juhiseid
- hoida põhivarustust lühemateks liikumisteks
- tunda oma lähiümbrust ja alternatiivseid teid
Selleks valmistumisest räägime praktilisemalt juhendis „go-bag / evakuatsioonikott – üksikisikule ja perele“.
Lapsed, pere ja turvatunne sõja korral
Lastele on ebakindlus sageli raskem kui sündmus ise. Sellel, kuidas täiskasvanud olukorraga toime tulevad, on suur mõju sellele, kuidas lapsed kriisi või sõda kogevad.
Turvatunnet loovad:
- selge ja aus suhtlus
- kindlad rutiinid ka muutuste ajal
- kohalolek ja rahu
Valmisolekust pere vaatenurgast ja lastega rääkimisest räägime lähemalt juhendis „valmisolek laste ja perega“.
Kokkuvõte
Sõda ja tõsine kriis on äärmuslikud seisundid, kuid tsiviilisikutelt ei oodata, et nad nendega üksi toime tuleksid. Rootsi valmisolek põhineb koostööl, vastutusel ja ettevalmistusel. Kui mõistad oma rolli ja sul on mõistlik omavalmisolek, aitad kaasa vastupidavama ühiskonna loomisele.
Asi ei ole mures elamises, vaid valmisolekus kohandada igapäevaelu, kui vaja.
Loe sarja edasi
Eelmine artikkel:
Hoiatussignaalid ja häired – nii tead, mis toimub
Järgmine artikkel:
Toiduvalmisolek – mida kodus hoida?
100 Rootsi matkarada!
Otsid täiuslikku matkarada? Oleme kokku kogunud 100 Rootsi kõige huvitavamat, väljakutsuvamat ja vaatamisväärsemat matkarada ühes nimekirjas!
Olgu selleks mäestik, rannik või sisemaa sügavad metsad – meil on sinu jaoks parimad rajad ja peresõbralikud rajad.














































