Mitte mingi Hollywoodi draama!
Enamik kriise ei alga dramaatiliselt. Need algavad pisiasjadest. Süsteem, mis on maas. Teenus, mis ei toimi. Igapäevaelu, mis äkki ei käitu nii nagu tavaliselt. Paljudel tekib siis ebareaalsuse tunne – nagu ei peaks selline olukord üldse võimalik olema.
Igapäevane kriisivalmidus tähendab leppimist sellega, et katkestusi võib juhtuda, ja sellise elu ülesehitamist, kus need katkestused ei too kohe kaasa tegutsemisvõimetust.
Mida tähendab igapäevane kriisivalmidus?
Igapäevane kriisivalmidus on oskus tulla toime ühiskonna toimimise ajutiste häiretega, ilma et satuksid paanikasse või sõltuvusse. See tähendab väikesi varusid, mis koos loovad stabiilsuse.
Selleks vajalike juhiste väljatöötamist koordineerib muu hulgas Myndigheten för civilt försvar (MCF, Rootsi tsiviilkaitseamet, varem MSB).
See on sama põhimõte, mis läbib kogu valmisoleku ja preppingu teemasarja: igapäevased oskused enne äärmuslikke lahendusi.
Igapäevased kriisid on sagedasemad kui suured kriisid
Enamik inimesi ei koge kunagi sõda ega suuri katastroofe. Küll aga kogevad paljud:
- elektrikatkestusi
- veevarustuse häireid
- tehnilisi rikkeid
- transpordiprobleeme
- tormi tõttu äralõigatust
Igapäevane kriisivalmidus tähendab olla valmis just nendeks olukordadeks.
Kuidas kodu konkreetsemalt ette valmistada, sellest räägime juhendis „kriisivalmidus kodus – mida kodus hoida?“.
Väike varu loob tegutsemisruumi
Paljud majapidamised elavad igapäevaelus väga väikese varuga. Kodus on toitu vaid mõneks päevaks. Sügavkülmik peaaegu tühi. Elektri kadumise puhuks varulahendus puudub.
Väikese varu loomine tähendab näiteks:
- veidi lisatoitu
- mõni liiter vett
- laetud akupangad
- lihtsad valgusallikad
Selle planeerimine on tihedalt seotud juhendiga „varustus ja kodune valmisolek – mida kodus kindlasti hoida“.
Teave igapäevastes kriisides
Kui miski lakkab toimimast, on lihtne otsida vastuseid sotsiaalmeediast. Probleem on selles, et sealne teave on sageli puudulik või vale.
Seepärast on teadmine, kust usaldusväärset teavet leida, osa igapäevasest valmisolekust.
Kuidas see praktikas toimib, kirjeldab juhend „side kriisis – kui võrk on maas“.
Lapsed, turvatunne ja igapäevane valmisolek
Rutiinide muutused mõjutavad lapsi kiiresti. Seepärast on täiskasvanute rahu ja ettevalmistus otsustavad.
Igapäevane valmisolek lastega tähendab:
- selged rutiinid
- lihtsad selgitused
- tuttavlikkus
Laiemalt pere vaatenurgast räägime juhendis „valmisolek laste ja perega“.
Igapäevane valmisolek on elustiil
Igapäevane kriisivalmidus ei ole lõpukuupäevaga projekt. See on suhtumine.
Väikesed valikud aja jooksul:
- planeeri sisseoste
- uuenda toiduvaru
- vaata varustus üle
- räägi läbi võimalikud olukorrad
Need valikud loovad vastupidavuse, ilma et võtaksid igapäevaelu üle.
Kokkuvõte
Igapäevane kriisivalmidus tähendab haavatavuse vähendamist, mitte kõige ettenägemist. Väikeste mõistlike ettevalmistustega saab majapidamine toimida ka siis, kui ühiskond ajutiselt seiskub.
See ei ole draama. See on vastutus.
Loe sarja edasi
Eelmine artikkel:
Sõiduki valmisolek – kui teel juhtub midagi ootamatut
Järgmine artikkel:
Valmisolek laste ja perega
100 Rootsi matkarada!
Otsid täiuslikku matkarada? Oleme kokku kogunud 100 Rootsi kõige huvitavamat, väljakutsuvamat ja vaatamisväärsemat matkarada ühes nimekirjas!
Olgu selleks mäestik, rannik või sisemaa sügavad metsad – meil on sinu jaoks parimad rajad ja peresõbralikud rajad.














































