Kõige tähtsam asi!
Oluline õiguslik teave
See artikkel on kirjutatud teavitamise ja juhendamise eesmärgil. Sisu ei asenda esmaabi-, meditsiini- ega päästekoolitust. Hädaolukorras vastutab iga üksikisik oma tegevuse ning teadmiste, koolituse ja kohaldatava õiguse piires tegutsemise eest. Tõsiste õnnetuste korral tuleb alati professionaalset abi kutsuda nii kiiresti kui võimalik.
Käesolevas juhendis keskendutakse esmaabi põhimõtetele, mida kohaldatakse sõltumata keskkonnast. Keskkonnaspetsiifiliste olukordade, näiteks reisi-, liiklus- või päevareiside jaoks on olemas eraldi põhjalikud juhendid, mis hõlmavad igale kontekstile vastavaid riske ja tegevusi.
Mis on esmaabi?
Esmaabi on esimene tegevus, mis võetakse enne professionaalse arstiabi ülevõtmist. Eesmärk ei ole ravida ega ravida – see on:
- päästa elusid
- takistada seisundi halvenemist
- luua stabiilsus, kuni abi saabub
See kehtib igapäevaelus, liikluses, suusanõlval, mägedes ja metsas. Tulemust ei otsusta sageli mitte edasijõudnud hoolitsus, vaid esimesed paar minutit.
Esimene kohtumine vigastatud inimesega
Õnnetuste korral reageerivad inimesed erinevalt – nii vigastatud kui ka abistav inimene.
Sagedased reaktsioonid abistajal:
- Stress ja tunneli nägemine
- Värisemine, kõrgenenud pulss
- Külmutamine või muutub üliaktiivseks
Need on normaalsed stressireaktsioonid. Kõige tähtsam on hingata, luua struktuur ja võtta olukorra üle kontroll.
Põhiprintsiip:
- Veendu, et oled endas kindel
- Võta vigastatud inimesega ühendust
- Hinda eluohtlikke seisundeid
- Kutsu abi varakult
Kardiopulmonaalne elustamine (CPR)
CPR on elupäästev meede, kui keegi kannatab äkilise südameseiskuse all. Südame seiskumise ajal peatub vereringe ja ilma kiire tegutsemiseta tekib mõne minuti jooksul tõsine ajukahjustus.
CPR eesmärk on:
- Säilitada vereringet ajus ja elutähtsates organites
- Osta aega, kuni professionaalne abi või defibrillaator on sündmuskohal
Defibrillaator (AED)
Defibrillaator analüüsib südame rütmi ja võib anda elektrilöögi eluohtlike rütmihäirete korral.
Olulised faktid:
- See ei saa anda šokk, kui see ei ole vajalik
- See annab selge samm-sammult hääl juhiseid
- Seda on ohutu kasutada ka ilma meditsiinilise väljaõppeta
Aeg defibrillatsioonini on ellujäämiseks sageli väga oluline. Tänapäeva ühiskonnas on defibrillaatorid paigutatud paljudesse avalikesse kohtadesse ja on sageli üldsusele kergesti kättesaadavad. Te saate ise kontrollida, kas teie elukoha lähedal on üks.
Defibrillaatori kasutamine võib olla elu ja surma erinevus – seade juhendab teid kogu protsessi jooksul.
Kuidas teha CPR
Kui inimene on teadvuseta ja ei hinga normaalselt, peaks CPR algama kohe.
Valmistamine:
- Kontrollige teadvust ja hingamist. Raputage inimest õrnalt ja rääkige valjult. Kui inimene ei reageeri ja ei hinga normaalselt, helistage kohe 112 või paluge kellelgi teisel seda teha.
- Asetage ühe käe kand rinna keskele, nibude vahele. Asetage teine käsi peale ja ühendage sõrmed.
- Rindkere kompressioonid. Vajutage otse alla: umbes 5–6 cm sügav, kiirusega umbes 100–120 pakkimist minutis, võimaldades rindkerel täielikult iga kompressiooni vahel tõusta. Tehke 30 rindkere kompressiooni.
- 5–6 cm sügav
- Kiirusega umbes 100–120 pakkimist minutis
- Lasta rinnal tõusta täielikult vahel iga kokkusurumine
- Tehke 30 rindkere kompressiooni.
- Päästke hingetõmme (suu-suu): kallutage pead õrnalt tagasi, pigistage nina kinni, katke suu enda omaga ja puhuge õhku, kuni rindkere tõuseb. Andke 2 päästehinget.
- Kallutage pead õrnalt tagasi
- Pigista nina kinni
- Kata suu enda omaga ja puhu õhku sisse, kuni rind tõuseb
- Hingake kaks korda välja.
- Jätkake tsüklit. Vahetage 30 rindkere kompressiooni ja 2 pääste hingetõmbe vahel, kuni: inimene hakkab normaalselt hingama, defibrillaator võtab üle, professionaalne abi saabub või te ei saa enam jätkata
- Inimene hakkab normaalselt hingama
- Defibrillaator võtab üle
- Professionaalne abi saabub
- Sa ei saa enam jätkata
Kui sa ei saa või ei taha anda pääste hingetõmmet
Tehke ainult rindkere kompressioone, ilma peatumata. Vajutage rinna keskele kõvasti ja kiiresti, kuni abi saabub. CPR-i tegemine ilma pääste hingetõmbeta on alati parem kui üldse mitte tegutseda.
Tähtis
Elustamine on elupäästev võte, mida on kõige parem teha koolituse põhjal. Elustamise põhikursus annab kindlust, õige tehnika ja suurendab võimalust, et julged tegutseda, kui see päriselt loeb.
Taastumispositsioon
Taastumisasendit kasutatakse siis, kui inimene on teadvuseta, kuid hingab normaalselt.
Kui inimene ei hinga normaalselt, peaks CPR alustama kohe ja seda ei tohi katkestada, et neid taastumisasendisse panna.
Kui aga inimene hingab iseseisvalt, kuid ei ole ärkvel, tuleb ta asetada stabiilsesse taastumisasendisse, et hoida hingamisteed selge ja vähendada lämbumisohtu.
Bleed – raske verejooksuga tegelemine
Massiline verejooks – näiteks arteritest või sügavatest haavadest, millel on raske verekaotus – on üks trauma surma kõige tavalisemaid põhjuseid, kuid ka üks kõige paremini ravitavaid õigete toimingutega.
Positiivne ja negatiivne rõhk kehas – miks vigastuse asukoht on oluline
Kui tõsine verejooks tekib, ei ole oluline mitte ainult see, kui palju verd on kadunud, vaid ka see, kus kehal on vigastus. Eri kehaosad käituvad rõhu, õhu ja verevoolu osas erinevalt.
Kätel ja jalgadel saab verejooksu sageli tõhusalt kontrollida väljastpoolt tuleva survega. Torso puhul on olukord keerulisem, kuna organismi loomulikud survetingimused võivad põhjustada õhu sissetõmbamist kehasse ja halvendada vigastusi. Sellepärast nõuavad keha erinevate osade vigastused erinevaid tegevusi.
Limbid (käed ja jalad):
Siin kehtib üldiselt positiivne rõhk, mis tähendab, et verejooksu saab sageli tõhusalt kontrollida.
Mida teha:
- Otsene surve käega või suruge
- Survesidemega
- Žgutt eluohtliku verejooksu jaoks (ainult siis, kui teate, kuidas)
Torso (kirst, kõht ja kael):
Siin võib tekkida negatiivne rõhk, eriti rindkeres, mis tähendab, et õhku saab tõmmata rinnaõõnde ja põhjustada kopsu kokkuvarisemist. Rasket verejooksu nendes piirkondades on raskem kontrollida.
Mida teha:
- Katta lahtised haavad rõhu või tihendussidemega, kui see on olemas
- Lasta vigastatud inimesel istuda või lamada pooleldi püstiasendis, kui hingamine on kahjustatud;
- Ärge kasutage žgutti torsole, kaelale ega otse üle vigastuse
- Helista kohe 112
Žgutt (turniket)
žgutti kasutatakse, et kiiresti peatada või oluliselt vähendada verevoolu eluohtliku verejooksu kätest või jalgadest. See on vigastuste kohal kõrge ja tihe ning selle pealekandmise aeg tuleb märkida.
Verejooksu koheseks kontrollimiseks ja edasisteks toiminguteks aja loomiseks kasutatakse žgutti. Seda ei tohiks vabastada enne, kui meditsiinitöötajad on selle üle võtnud, välja arvatud juhul, kui seda tehakse koolitatud traumaravi raames.
žgutti tuleks kasutada ainult jäsemetel (käed ja jalad). Seda ei tohi kunagi asetada torsole, kaelale, pähe ega üleminekutsoonidesse nagu kubeme- või kaenlaalused.
Haava pakkimine
Sügavate haavadega võib haavade pakkimine olla vajalik, et kontrollida verejooksu otse vigastuse allikast.
- Piirkondades, kus žgutti ei saa kasutada (valu, kaenlaalused), on haava pakkimine esimese valiku meetod.
- Tõsiste jäsemete vigastuste korral võib haavade pakkimist teha pärast žguti rakendamist, et tagada verejooksu kontroll, kui žgutt peaks lahti tulema või tuleb seda hiljem leevendada.
Pakkimine tuleb teha sõrmega otse verejooksu allika vastu ja üles ehitatud tiheda marli abil koos tugeva püsiva rõhuga. Hemostaatiline marli suurendab toimet ja on välja töötatud spetsiaalselt seda tüüpi trauma jaoks.
See meetod nõuab teadmisi ja koolitust. Kui te pole kindel – eelistage otsest survet, survesidet ja helistage 112-le nii kiiresti kui võimalik.
Hemostaatiline marli ja muud spetsiaalsed sidemed – kui erinevus on kõige olulisem
Raskemate verejooksude korral muudavad õiged materjalid suurt vahet. Hemostaatiline marli on välja töötatud vere hüübimise kiirendamiseks ja see võib olla oluline sügavate või raskesti peatatavate haavade jaoks, kus tavaline kaste ei ole piisav.
Erinevus õige riietuse omamise või mittekasutamise vahel võib ulatuda minutiteni, mis määravad tulemuse.
Sama põhimõte kehtib põletuste kohta. Varajane jahutamine ja kaitseriietus vähendavad nii valu kui ka kudede kahjustusi. Ilma õigete meetmeteta võib vigastus kiiresti halveneda.
Asi pole mitte enda ülekoormamises, vaid selles, et mõista, milliseid vigastusi sa reaalselt kohtad ja olla selleks valmis.
Olulised märkused teadmiste ja vastutuse kohta haavade pakkimisel
Haava pakkimine on arenenud tehnika, mis nõuab koolitust ja praktilist praktikat. Tehke seda ainult siis, kui olete selle meetodi väljaõppinud ja mõistate, kuidas verejooksu kontrolli tuleb aja jooksul säilitada.
Kui koolitus puudub, tuleb alati keskenduda:
- Tugev, otsene surve haavale
- Võimaluse korral survesidemega
- Helista 112 kiiresti
Ebaõige või ebapiisav haavade pakkimine võib edasi lükata tõhusat verejooksu kontrolli ja halvimal juhul halvendada vigastust. Õigete põhimeetmetega aja ostmine on alati parem kui täiustatud tehnikate proovimine ilma koolituseta.
kuulihaavad ja läbitorso läbistavad vigastused
Rindkere läbistavate vigastuste korral on oht, et sissehingamisel imetakse õhku rinnaõõnde, mis võib viia kopsu kokkuvajumiseni. See on raske seisund, mis võib hingamist kiiresti halvendada.
Mida teha:
- Kui on olemas spetsiaalne rindkereside (ventiiliga side), kata haav sellega
- Kui erisidet ei ole, võib kasutada õhukindlat materjali, et vähendada õhu sissetungi, lastes samal ajal väljahingamisel õhul võimalikult hästi välja pääseda
- Hoia kannatanu võimalikult liikumatult ja soojas
- Helista kohe numbrile 112
Need on keerulised ja eluohtlikud vigastused, mille puhul on kuni meedikute saabumiseni otsustav kiire abi, haava õige kaitsmine ja soojuse hoidmine.
Šokk ja alajahtumine
Šokk on eluohtlik seisund, mille korral elutähtsad organid ei saa piisavalt verevarustust. See võib tekkida mitmesugustes olukordades, kus keha on tugeva stressi või vigastuse all.
Šokk võib tekkida muu hulgas:
- traumade ja suurte verejooksude korral, näiteks pärast kukkumist või õnnetust maastikul
- liiklusõnnetuste raskete vigastuste korral, isegi kui välised vigastused ei ole alati nähtavad
- põletuste või muljumisvigastuste korral
- tugeva alajahtumise või vedelikupuuduse korral
Levinud tunnused:
- Kahvatu, külm ja niiske nahk
- rahutus või loidus
- kiire pulss
Mida teha:
- Peatage verejooks
- Hoia inimene soojas
- rahusta ja loo turvatunne
- Vältige söömist ja joomist
Külmetamine muudab verejooksu ja šoki hullemaks – soojus on elupäästev.
Allergilised reaktsioonid ja anafülaksia
Allergilised reaktsioonid võivad tekkida kiiresti ja ulatuda kergetest sümptomitest eluohtlike seisunditeni. Levinud põhjused on toiduained, putukanõelamised, ravimid ja kontaktallergeenid.
Allergilise reaktsiooni levinud sümptomid:
- sügelus, lööve või nõgestõbi
- huulte, näo või silmade turse
- iiveldus või kõhuvalu
Raske allergilise reaktsiooni (anafülaksia) tunnused:
- hingamisraskused või vilisev hingamine
- keele või neelu turse
- pearinglus, minestamistunne või teadvuse häired
Mida teha:
- katkesta võimaluse korral kokkupuude
- helista numbrile 112, kui hingamine on häiritud või üldseisund halveneb
- kasuta adrenaliini autoinjektorit (adrenaliinipen), kui see on olemas ja inimesele välja kirjutatud
- hoia inimene rahulikuna ja järelevalve all, kuni abi saabub
Anafülaksia kahtluse korral tuleb seisundit alati käsitleda kui erakorralist.
Teadaolevate allergiatega lastel peaks adrenaliinipen alati käepärast olema ning lapse lähedal olevad täiskasvanud peaksid teadma, kus see on ja kuidas seda kasutada. Lasteaias, koolis ja väljasõitudel on vaja allergiate ja rutiinide osas eriti selget kokkulepet.
Tulekahju korral – teema, mis kehtib iga keskkonna kohta
Tuleoht on kõikjal – kodus, looduses, sõidukites ja töökohtadel. Sõltumata keskkonnast on tagajärjed sageli kiired ja tõsised, mis muudab põhilise tuleohutuse otsustavaks.
Põhiline tuleohutus:
- Tuletekk
- Tulekustuti
- Töötav suitsuandur
Tulekahju korral kehtib sama põhimõte nagu trauma puhul: kõigepealt teie enda ohutus. Sa ei saa kedagi teist aidata, kui sead end ohtu.
Tuli ja lapsed – lihtsad rutiinid, mis suurendavad ohutust
Kui tegemist on lastega, on selged rutiinid sageli tähtsamad kui üksikasjalikud teadmised.
- Räägi eelnevalt läbi, mida lapsed peaksid tegema, kui tulekahju algab
- Lülitage suitsuandur testnupuga välja, et lapsed kuuleksid, kuidas see kõlab
- Näita neile, kus suitsuandurid, tuletekk ja väljapääsud on
- Õpetada lapsi appi hüüdma ja välja minema, roomates suitsu all ja suundudes kiiresti väljapääsu poole, mitte tulekahju kustutama
- Leppida kokku ühine kohtumispaik väljaspool
- Harjutage rahulikult, ideaalis mänguna ("tulemäng"), ilma neid hirmutamata
Lapsed, kes teavad, mida neilt oodatakse, käituvad sageli rahulikumalt, kui juhtub midagi ootamatut.
Abi kutsumine – kuidas seda tehakse
Abi kutsumine tähendab seda, et täiskasvanu saab aru, et on olemas oht.
Õpetage lapsi:
- Hüüa valjult: "Tulekahju!" või "Appi!"
- Lülita suitsuandur välja, kui see juba ei kõla
- Kiiresti õue minna ja karjuda üks kord väljas
- Ütle esimesele täiskasvanule, et nad näevad, mis juhtus.
- Helista 112, kui nad on piisavalt vanad ja ütle:
- Mis on juhtunud
- Kus nad asuvad (aadress)
- Oma nimi
Samuti selgitage, et on okei valjusti karjuda ja et pole kunagi vale küsida abi, kui midagi tundub ohtlik.
Põletused
Põletused võivad tekkida kiiresti toiduvalmistamisel, tule ümber või kokkupuutel kuumade pindadega – ja võivad muutuda tõsiseks isegi siis, kui nad näevad alguses kahjutu. Kui tõsine põletus ei otsusta valu üksi, vaid mitu tegurit.
Põletusi hinnatakse järgmiste näitajate alusel:
- Sügavus (kui kaugele naha vigastuse läheb)
- Kui suur osa kehast on kahjustatud;
- Keha asukoht (nägu, käed ja liigesed on eriti tundlikud)
Mida teha:
- jahuta vigastust varakult jaheda voolava veega
- jätka jahutamist mitu minutit, et piirata vigastuse ulatust
- kaitse piirkonda mustuse ja edasise vigastuse eest
Suured, sügavad või valusad põletused – samuti näo, käte või liigeste põletused – vajavad alati arstlikku hindamist.
Mis peaks olema kodu esmaabikomplektis?
Kodu esmaabikomplekt peab olema kergesti kättesaadav, ülevaatlik ja igapäevastele õnnetustele kohandatud. See peaks katma kodus sagedasemad vigastused, kuid võimaldama ka raskemates olukordades hakkama saada, kuni professionaalne abi saabub.
Põhisisu – enamikule majapidamistele:
See katab enamiku igapäevaelus tekkivatest vigastustest:
- villiplaastrid
- eri suuruses plaastrid
- steriilsed haavapadjad
- elastne side
- teip
- haavapuhastusvahend või desinfitseerivad salvrätikud
- ühekordsed kindad
- valuvaigistid
- pintsetid (pindude, puukide või väikeste esemete jaoks)
- käärid (riiete või sidemete lõikamiseks)
- fooliumtekk / päästetekk (soojuse hoidmiseks šoki või pikaajalise liikumatuse korral)
Kodus, kus on lapsi või mitu pereliiget
Kui kodus elab rohkem inimesi, suurenevad nii vajadused kui ka varu:
- lisaplaastrid eri suurustes
- palavikualandaja lastele
- külmakott (löökide, nikastuste ja turse jaoks)
- lisa steriilseid haavapatju
Kui kodus on suurem oht
Majapidamistes, kus on suurem lõikevigastuste, kukkumiste või tugevamate verejooksude oht – näiteks nugade, tööriistade, puude lõhkumise või hobidega tegeledes –, võib olla tark lisada lihtsam traumavarustus:
- survesideme / traumamarli (tugevamate verejooksude jaoks)
- lisa hea imavusega haavapatju
- tugev elastne side (sobib ka fikseerimiseks või toeks)
Žgutt võib olla asjakohane raske, eluohtliku verejooksu korral, kuid:
- see peaks olemas olema ainult siis, kui tead, kuidas seda kasutada
- see ei ole enamikus kodudes tavavarustus
- see ei asenda kunagi esmavalikuna survesidet
Vale kasutamine võib teha rohkem kahju kui kasu.
Et olla paremini valmis, kui midagi juhtub, soovitame meie Swilderness.com-is läbida nii esmaabi- kui ka Stop the Bleed koolituse.
Rootsis pakutakse sellist koolitust algatuse Stop the Bleed Sverige kaudu, mis keskendub eluohtlike verejooksude kiirele ja õigele peatamisele.
Kaal, valik ja tegelikkus – mida sa tegelikult kaasas kandma pead?
See, kuidas oma esmaabikomplekti kokku paned, sõltub tihedalt sellest:
- millised ohud su igapäevaelus on
- kui paljusid inimesi see puudutab
- kas läheduses on lapsi või eakaid
- milline on sinu enda esmaabiteadmiste tase
Komplekt, millest aru saad ja mida julged kasutada, on alati parem kui suur komplekt, mida sa ei valda.
Samas ei tähenda esmaabi kõige kaasavõtmist – vaid õigete asjade kaasavõtmist. Sul on harva vaja sadat plaastrit, kuid võib olla otsustav, et sul on haavapadi, mis suudab verejooksu tõesti peatada, kui plaastrid otsa saavad.
Esmaabivarustus peaks vastama ohule, mida sa tegelikult võtad – mitte halvimale mõeldavale õnnetusele –, kuid siiski katma selle, mis päriselt midagi muudab, kui midagi juhtub.
Seepärast võib väiksem, kuid läbimõeldud komplekt olla parem kui suur, raske ja ebapraktiline. Sama materjali saab pealegi kasutada mitmeks otstarbeks: haavapadjast saab survesideme, riideesemest fikseerimisvahendi ja fooliumtekk aitab hoida sooja nii šoki kui ka pikaajalise liikumatuse korral.
Ouch Pouch – väike komplekt, mis on alati kaasas
Paljudele on tark hoida kotis, autos või lapsevankris alati väikest „Ouch Pouchi“ – minimaalset komplekti kõige tähtsamaga. Nii ei jää sa õnnetuse korral päris tühjade kätega, olgu tegu väljasõidu, reisi või igapäevase olukorraga.
Sellisesse väikesesse komplekti piisab sageli järgmisest:
- mõni plaaster
- haavapadi või marli
- elastne side või teip
- kindad
Kui lapsed on kaasas, võib nii lihtne asi nagu lapse lemmiktegelasega plaaster muuta raske olukorra kiiresti turvatundeks ja naeratuseks. Ka see on osa esmaabist – rahustada ja luua kontroll.
Kukkumisvigastused ja löögid
Kukkumine on üks igapäevaelu sagedasemaid vigastuste põhjusi – nii lastel, täiskasvanutel kui ka eakatel. See juhtub sageli kiiresti ja näib ohutu, kuid võib mõnikord põhjustada raskeid vigastusi.
Levinud olukorrad:
- libastumine vannitoas või trepil
- kukkumine mängides või toas joostes
- komistamine vaipade, mänguasjade või lävepakkude otsa
- kukkumine toolilt, voodist või redelilt
Kohe pärast kukkumist
Kui keegi on kukkunud, on tähtis võtta enne tegutsemist paar sekundit aega.
Valmistamine:
- Veendu, et ümbrus on ohutu (edasist kukkumisohtu ei ole)
- Loo rahu ja kontakt kannatanuga
- Küsi, mis ja kus valutab
- Jälgi liikumist, valu ja üldseisundit
Millal ei tohi inimest kohe püsti aidata?
Ära aita inimest püsti, kui:
- valu on tugev või süveneb kiiresti
- inimene on löönud pead, kaela või selga
- on kahtlus luumurrule
- inimesel on pearinglus, segasus või iiveldus
Lase inimesel lamada või istuda ja kutsu vajaduse korral abi.
Levinud tunnused, millele tähelepanu pöörata
Pärast kukkumist tuleks alati jälgida:
- püsivat või süvenevat valu
- turset või väärasendit
- piiratud liikuvust
- tuimust või kipitust
- teadvuse häireid
Jälgimine pärast kukkumist
Isegi kui vigastus tundub algul kerge, võivad sümptomid tekkida hiljem.
Esimestel tundidel:
- jälgi üldseisundit
- pööra tähelepanu peavalule, iiveldusele või väsimusele
- kontrolli, et valu ei süveneks
Vähimagi kahtluse korral – pöördu arsti poole või helista numbrile 1177 (Rootsi tervisenõuande liin). Ägedate sümptomite või kiiresti halveneva seisundi korral – helista numbrile 112.
Ajupõrutus ja kahtlustatav ajuverejooks
Löögid pähe on sagedased kukkumisel, spordis, mängus ja igapäevastes õnnetustes. Enamik neist ei põhjusta raskeid vigastusi – kuid mõned põhjustavad. Seepärast on otsustav osata eristada kerget ajupõrutust raskema vigastuse, näiteks ajuverejooksu tunnustest.
Ajupõrutus – levinud sümptomid
Ajupõrutus tekib, kui aju saab tugeva liigutuse või löögi. Sümptomid võivad tekkida kohe või järk-järgult.
Levinud tunnused:
- peavalu
- pearinglus
- iiveldus
- valgustundlikkus
- väsimus
- lühiajalised mäluhäired
- keskendumisraskused
Kerge ajupõrutuse korral piisab enamasti puhkusest ja jälgimisest, kuid sümptomitesse tuleb suhtuda tõsiselt.
Kahtlustatav ajuverejooks – erakorraline seisund
Ajuverejooks võib tekkida ka pärast näiliselt kerget pealööki, eriti lastel, eakatel ja verd vedeldavaid ravimeid kasutavatel inimestel.
Ohumärgid – helista kohe numbrile 112:
- süvenev või tugev peavalu
- korduv oksendamine
- segasus, isiksuse muutus
- tugev väsimus või raskus inimest äratada
- pudistav kõne
- ebavõrdsed pupillid
- krambid
- nõrkus käes või jalas
Ära oota, et „vaatame, kas läheb üle“. Ajuverejooksu kahtluse korral on aeg otsustav.
Mida teha kohe pärast pealööki?
- Lase inimesel puhata
- Väldi füüsilist pingutust
- Jälgi hoolikalt vähemalt 24 tundi
- Ärata inimest regulaarselt vastavalt meditsiinilisele soovitusele (eriti lapsi)
- Väldi alkoholi ja valuvaigisteid, mis mõjutavad vere hüübimist
Kui sümptomid süvenevad – pöördu kohe arsti poole.
Lapsed ja peavigastused
Lastel võib olla raske väljendada, kuidas nad end tunnevad.
Pööra eriti tähelepanu:
- ebatavalisele väsimusele
- lakkamatule nutule
- oksendamisele
- tasakaaluhäiretele
- muutunud käitumisele
Vähimagi kahtluse korral – võta ühendust arstiabiga.
Kokkuvõte – peavigastused
- Iga pealöögiga tuleb tõsiselt arvestada
- Ajupõrutus vajab puhkust ja jälgimist
- Kahtlustatav ajuverejooks on alati erakorraline
- Parem pöörduda arsti poole üks kord liiga palju kui liiga vähe
Varajane tegutsemine võib tulemuse jaoks otsustav olla.
Südameinfarkt – kui valu rinnus on eluohtlik
Südameinfarkt on üks raskemaid ja sagedasemaid ägedaid seisundeid igapäevaelus. See võib tabada igaüht – kodus, tööl, autos või jalutuskäigul. Kiire tegutsemine päästab elusid.
Südameinfarkt tekib, kui verevool südamesse on blokeeritud, mis põhjustab südamelihase hapnikupuudust. Mida kiirem ravi, seda väiksem püsiv kahjustus.
Südameinfarkti levinud sümptomid
Sümptomid erinevad inimeseti ja võivad olla ebamäärased, eriti naistel, eakatel ja diabeediga inimestel.
Levinud tunnused:
- surve, valu või ebamugavustunne rinnus
- valu, mis kiirgub vasakusse kätte, õlga, selga, kaela või lõuga
- hingeldus
- külm higi
- iiveldus või oksendamine
- tugev väsimus või ärevus
Valu võib tulla ja minna – ja seda ei tohi eirata.
Ebatüüpilised sümptomid – eriti tähtis teada
Kõik südameinfarktid ei põhjusta selget valu rinnus.
Selle asemel võivad need avalduda nii:
- äkiline hingeldus
- iiveldus ilma kõhuvaluta
- pearinglus või minestamistunne
- ebatavaline väsimus
- ebamugavustunne seljas või kõhus
Kahtluse korral: eelda alati, et asi võib olla südames.
Mida teha südameinfarkti kahtluse korral?
- Helista kohe numbrile 112. Ära oota. Ära sõida ise haiglasse.
- Lase inimesel mugavalt istuda või lamada. Väldi pingutust.
- Lõdvenda kitsaid riideid
- Hoia inimene rahulikuna ja soojas
- Ära anna süüa ega juua
Kui inimene kaotab teadvuse ega hinga enam normaalselt – alusta elustamist ja kasuta defibrillaatorit, kui see on olemas.
Tähtis mõista
- Südameinfarkt võib kiiresti areneda
- Varajane ravi vähendab südameseiskuse ohtu
- Ära kunagi oota, et valu „läheb üle“
- Parem helistada numbrile 112 üks kord liiga palju kui liiga vähe
Kokkuvõte – südameinfarkt
- Valu rinnus + üldseisundi halvenemine = erakorraline
- Sümptomid võivad olla ebamäärased
- Kahtluse korral helista kohe numbrile 112
- Kiire tegutsemine päästab elusid
Insult (ajurabandus)
Insult tekib, kui verevool mõnda ajuossa äkki halveneb, enamasti verehüübe või verejooksu tõttu. Seisund võib tabada igaüht ja vajab kohest ravi – aeg on tulemuse jaoks täiesti otsustav.
FAST-test – kiire kontroll insuldi kahtluse korral
FAST-testi kasutatakse insuldi kahtluse korral, mitte pealöögi puhul.
- F – nägu: kas üks näopool vajub, kui inimene naeratab?
- A – käsi: kas inimene suudab mõlemat kätt tõsta?
- S – kõne: kas kõne on pudistav või raskesti mõistetav?
- T – aeg: helista kohe numbrile 112
Kiire tegutsemine
Vähimagi insuldikahtluse korral:
Helista kohe numbrile 112. Ära oota ega proovi „asja välja vaadata“.
Kiire ravi võib päästa elu ja vähendada püsivate kahjustuste ohtu.
Mürgistused
Mürgistused on igapäevaelus sagedased ja võivad tabada nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Põhjuseks võivad olla nii ravimid ja kemikaalid kui ka taimed, seened või alkoholi ja ravimite koosmõju.
Levinud põhjused:
- ravimid (üleannustamine, vale annus, laste uudishimu)
- puhastusvahendid ja kemikaalid
- alkohol koos ravimitega
- taimed, marjad või seened
- vingugaas või heitgaasid suletud ruumides
Mürgistuse tunnused
Sümptomid sõltuvad ainest ja kogusest, kuid võivad olla järgmised:
- iiveldus, oksendamine või kõhuvalu
- pearinglus, väsimus või segasus
- hingamishäired
- krambid või teadvuse häired
Mida teha
- Katkesta kokkupuude, kui see on ohutu (eemalda aine, tuuluta ruumi)
- Ära kunagi kutsu esile oksendamist, kui sulle ei ole seda selgelt juhendatud
- Hoia alles pakend või teave kahtlustatava aine kohta
- Küsi nõu või helista hädaabinumbrile olenevalt sümptomitest
Kahtluse või kergemate sümptomite korral: küsi nõu Giftinformationscentralenist (Rootsi mürgistusteabe keskus).
Raskete sümptomite korral, nagu:
- hingamisraskused
- krambid
- teadvuse häired
- kahtlustatav mürgistus lapsel
Helista kohe numbrile 112.
Kiire ja täpne teave võib õige ravi jaoks otsustav olla.
Valu rinnus ilma südameseiskuseta
Valu rinnus on igapäevaelus sage sümptom ja sellel võib olla palju põhjusi – ohututest lihasvaevustest eluohtlike seisunditeni. Probleem on selles, et tõsidust ei saa alati kohe hinnata.
Levinud põhjused
- lihase- või roidevalu (pärast tõstmist, köhimist või liigutust)
- stress, ärevus või paanikahoog
- kõhuvaevused või refluks
- südameinfarkt või muu südameprobleem
Ohumärgid – võta alati tõsiselt
Kahtlusta südameinfarkti, kui esineb:
- surve, raskustunne või valu rinnus, mis ei möödu
- valu, mis kiirgub kätte, selga, kaela või lõuga
- külm higi, iiveldus või kahvatus
- hingeldus või äkiline jõuetus
Mida teha
- Katkesta tegevus ja lase inimesel puhata
- Lõdvenda kitsaid riideid
- Ära jäta inimest üksi
- Kahtluse korral ära kõhkle helistamast numbrile 112
Alati on parem helistada üks kord liiga palju kui liiga vähe. Valu rinnus, mis tundub „teistsugune“, püsiv või süvenev, tuleb alati kiiresti arstil hinnata lasta.
Nikastused, väänatused ja venitused
Nikastused ja venitused on igapäevaelu sagedasemad vigastused ning tekivad sageli mängus, spordis, libastumisel või valesti astudes. Need tabavad peamiselt hüppeliigeseid, põlvi, randmeid ja sõrmi.
Mis on mis?
- Nikastus: liigesesidemed on venitatud või vigastatud
- Venitus: lihas või kõõlus on üle koormatud
- Väänatus: liiges on ajutiselt paigast nihkunud, kuid läinud tagasi
Levinud sümptomid
- valu koormamisel või liigutamisel
- turse
- valulikkus katsumisel
- mõnikord sinikas
- piiratud liikuvust
Esimesed sammud (RICE/POLICE põhimõte)
- Puhkus – katkesta tegevus
- Külm – jahuta piirkonda 15–20 minutit korraga
- Kompressioon – elastne side vähendab turset
- Kõrgasend – hoia kehaosa võimaluse korral kõrgemal
Millal arsti poole pöörduda?
- kui valu on tugev või süveneb
- kui turse muutub kiiresti suureks
- kui inimene ei saa üldse jalga/jäset koormata
- kui liiges paistab väärasendis
- kui valu paari päevaga ei leevene
Kahtlustatavat luumurdu peab alati arst hindama.
Palavik, palavikukrambid ja lapsed
Palavik on lastel sage ja enamasti märk sellest, et keha võitleb nakkusega. Enamasti ei ole palavik iseenesest ohtlik – kuid see võib tekitada muret, eriti vanematele.
Mis on palavik?
- Palavikuks loetakse enamasti temperatuuri alates 38,0 °C
- Palavik ei ole haigus, vaid sümptom
- Lapsel võib olla kõrge palavik ja ta võib siiski olla suhteliselt heas seisundis
Millal on palavik enamasti ohutu?
- laps on kontaktne
- joob vedelikku
- pissib nagu tavaliselt
- suudab palavikutippude vahel mängida või normaalselt reageerida
Palavikukrambid – näevad dramaatilised välja, kuid on enamasti ohutud
Palavikukrambid tabavad peamiselt 6 kuu kuni 5 aasta vanuseid lapsi ja need vallandab temperatuuri kiire tõus.
Levinud tunnused:
- laps jääb jäigaks või tõmbleb
- silmad võivad tahapoole pöörduda
- laps ei reageeri hoo ajal
- hoog kestab enamasti alla 2–3 minuti
Mida teha palavikukrampide korral?
- pane laps külili
- hoolitse, et hingamisteed oleksid vabad
- eemalda lapse ümbert esemed
- ära püüa krampe peatada
- jää rahulikuks
Helista numbrile 112, kui:
- kramp kestab üle 5 minuti
- mitu krampi tuleb tihedalt järjest
- laps ei ärka pärast seda
- lapsel on palavikukrambid esimest korda
Millal palaviku korral arstiabiga ühendust võtta?
- alla 3 kuu vanune palavikuga laps
- laps on loid, raskesti äratatav või ümbritsevast huvitu
- tugev peavalu, kuklakangus või püsiv oksendamine
- palavik, mis mitme päeva jooksul ei alane
Palavikku ei saa alati – ja ei peagi alati – alandama. Kõige tähtsam on lapse enesetunne, mitte number kraadiklaasil.
Igapäevased haavad – marrastused, lõikehaavad ja hammustushaavad
Enamik igapäevaelus tekkivaid haavu on väikesed, kuid vale käsitlemine võib põhjustada põletikku, pikka paranemist või asjatut valu. Põhiprintsiip on alati sama: puhas, kuiv ja kaitstud.
Levinud igapäevased haavad
- marrastused pärast kukkumist või mängu
- väiksed lõikehaavad noast, klaasist või tööriistast
- torke- ja kriimustushaavad
- väiksemad verejooksud, mis ei ole eluohtlikud
Nii toimid väiksemate haavade korral
- Puhasta haav hoolikalt. Loputa puhta veega. Eemalda mustus, kruus ja praht.
- Peata verejooks. Enamasti piisab kergest survest.
- Kaitse haava. Kasuta plaastrit või haavapatja, et haav püsiks puhas.
- Vaheta sidet vajaduse korral. Jälgi punetust, turset või mäda.
Marrastused
- puhasta eriti hoolikalt – sisse jäänud mustus võib põhjustada põletikku
- kui haav on lakanud eritamast, lase sellel soovitavalt lühikest aega õhu käes olla
- kaitse mängu või tegevuse ajal
Lõikehaavad
- kui haavaservad hoiavad lahti või verejooks ei taha lakata → pöördu arsti poole
- sügavad haavad võivad vajada teipimist, liimimist või õmblemist
Hammustushaavad – alati eriline ettevaatus
Inimese või looma hammustushaavadel on suur põletikuoht, isegi kui haav näib väike.
Võta arstiabiga ühendust, kui:
- hammustushaav on sügav
- hammustus on näos, kätel või liigestel
- punetus, turse või valu süveneb
- on ebaselge, kas on teetanuse- või marutaudioht
Väiksed haavad on harva ohtlikud – kuid nendesse tuleb suhtuda tõsiselt. Hea haavahooldus vähendab tüsistuste ohtu ja kiirendab paranemist.
Võõrkeha kurgus – hingamisteede ummistus
Kui midagi jääb kurku kinni ja ummistab hingamisteed, muutub olukord kiiresti eluohtlikuks. Samas on tähtis eristada köhimist ja täielikku ummistust – võtted on erinevad.
Osaline hingamisteede ummistus – inimene köhib
Kui inimene suudab:
- tugevalt köhida
- hingata
- rääkida või häält teha
Lase inimesel köhida. Ära püüa füüsiliselt sekkuda – köha on keha parim viis võõrkeha väljutamiseks.
Hingamisteede täielik ummistus – erakorraline olukord
Täieliku ummistuse tunnused:
- ei suuda rääkida ega köhida
- ahmib õhku, kuid õhku ei tule
- haarab kurgust
- huuled/nägu muutuvad kiiresti siniseks
Tegutse kohe ja helista numbrile 112.
Täiskasvanud ja suuremad lapsed – nii toimid
- 5 seljalööki: kalluta inimene ettepoole, löö kindlalt abaluude vahele
- Kalluta inimene ettepoole
- Löö kindlalt abaluude vahele
- 5 kõhusurvet (Heimlichi võte): seisa inimese taga, aseta rusikas veidi naba kohale, suru kiiresti sisse- ja ülespoole
- Seisa inimese taga
- Aseta rusikas veidi naba kohale
- Suru kiiresti sisse- ja ülespoole
Vahelda seljalööke ja kõhusurveid, kuni võõrkeha tuleb välja või abi võtab üle.
Väikelapsed (alla 1 aasta)
- 5 seljalööki, laps lamab kõhuli sinu käsivarrel
- 5 rindkerevajutust (nagu elustamisel, kuid aeglasemalt)
❗ Ära tee imikule kõhusurveid.
Kui inimene kaotab teadvuse
- Pane inimene pikali
- Alusta elustamist
- Helista kohe numbrile 112
Tähtis meeles pidada
- Ära kunagi püüa sõrmedega kurgust võõrkeha välja õngitseda
- Ära löö selga, kui inimene köhib tõhusalt
- Parem tegutseda üks kord liiga palju kui liiga hilja
Hingamisteede ummistus on haruldane – kuid kui see juhtub, on kiired ja õiged võtted täiesti otsustavad.
Ajutine abi looduses
Murtud jala lahastamine
Murtud jala saab stabiliseerida järgmisega:
- kepid, matkakepid või seljakoti tugiraam
- pehme materjal, mis kaitseb nahka
- fikseerimine vigastusest kõrgemalt ja madalamalt
Eesmärk on vähendada valu ja edasisi vigastusi.
Ajutine kanderaam või kargud
Jopest ja kahest teibast saab kanderaami. Oksad võivad olla kargudeks. Improviseerimine põhineb stabiilsusel, mitte täiuslikkusel.
Esmaabi erinevates keskkondades
See juhend annab üldise arusaama esmaabist eri keskkondades: põhiprintsiibid on samad, kuid ohud erinevad olenevalt olukorrast.
Spetsiaalselt loodusele, maastikule ja pikemale vahemaale abini kohandatud süvendatud teabe jaoks soovitame:
Esmaabi matkal Rootsis
Laiemat ülevaadet esmaabist muudes igapäevastes ja liikuvates olukordades, nagu reisid ja väljasõidud, leiad ka meie koondjuhendist:
Esmaabi – reis, seiklus ja väljasõit
Seal käsitletakse muu hulgas:
- suusatamine ja talvised olud
- kalapüük ja konksuvigastused
- loodusretked lastega
- liiklusõnnetused ja reisid
- igapäevased õnnetused kodus
Esmaabi põhimõtted on põhimõtteliselt samad – muutuvad keskkond, ohud ja abi kättesaadavus.
Kokkuvõte
Esmaabi ei tähenda täiuslik olemist. See tähendab:
- julgeda tegutseda
- mõista põhimehhanisme
- võita aega
Teadmised, rahu ja struktuur päästavad elusid. Olenemata sellest, kas õnnetus juhtub igapäevaelus, autos, mägedes või metsas, on esimesed minutid otsustavad.
Lugemine on algus – koolitus ja harjutamine on järgmine samm.
100 Rootsi matkarada!
Otsid täiuslikku matkarada? Oleme kokku kogunud 100 Rootsi kõige huvitavamat, väljakutsuvamat ja vaatamisväärsemat matkarada ühes nimekirjas!














































